Ilmjärve Jumalailmumise kogudus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ilmjärve Jumalailmumise kogudus on EAÕK haldusalas olev õigeusu kogudus, mis asub Valga maakonnas Otepää vallas Ilmjärve külas.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

1846. aastal[1] asutati Ilmjärve lähedal Sangastes õigeusu kogudus, mis 1848. aastal jaotati Ilmjärve ja Laatre kogudusteks. Koguduse liikmeid oli selleks ajaks 3000 ringis. Ilmjärve kogudust teenisid aastatel 18461874 Pihkva Vaimuliku Seminari lõpetanud ja alates 1874. aastast Riia Vaimuliku Seminari lõpetanud venelastest preestrid. Esimeseks eestlasest vaimulikuks oli preester Aleksander Eller aastatel 19181936. 1938. aastal oli annetajaliikmeid 2296. Aastatel 19371949 preestriks olnud Johannes Värk küüditati ja kogudus jäi ilma oma preestrita. Nõukogude ajal hoolitsesid koguduse eest teiste koguduste vaimulikud. Tänapäeval toimuvad Ilmjärve kirikus jumalateenistused, kuid kogudust endisel kujul taastatud ei ole.

Ilmjärve Jumalailmumise kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmjärve kroonumõisa maa-alale ehitati 1848. aastal Pühima Valitseva Sinodi raha eest väike viie torniga puust kirik. 1873. aastal eraldas sinod raha ka uue maakivist tellisääristega kiriku ehitamiseks Baltimaade kindralkuberneri, kindral-adjutant Albedinski eestkostmisel. Kirik valmis insener-arhitekt Jānis Frīdrichs Baumanise kavandi järgi. Venemaa keiser Aleksander II kinkis kirikule 1873. aastal kaks suurt kella ja üks Peterburi kaupmees kujuseina (ikonostaas). Ilmjärve Jumalailmumise kiriku pühitses Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin 6. jaanuaril 1873 Jumalailmumise auks[1]. Kirikus oli 1925. aastal restaureeritud kujusein. 1944. aasta sõjategevuses kannatas kiriku katus, osa torne ja sisustust. Nõukogude ajal on kirikut mitu korda rüüstatud ja kiriku vara röövitud. 1979. aastal rööviti armulauateenistuse hõbeesemeid ja kümneid ikoone. Riiklikust pühakodade programmist saadud rahaga renoveeriti 2006. aastal kiriku katus.

Õigeusu koolid[muuda | muuda lähteteksti]

Juba usuliikumise algusjärgus 25. aprillil 1845 kinnitas Venemaa keiser määruse (ukaasi), mis nägi ette õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide asutamist. Konfessionaalne koolikorraldus kinnitati 1849. aasta talurahvaseadusega. Ilmjärve Jumalailmumise koguduse juures avati kihelkonnakool ja 8 abikooli 1849. aastal. Koolid suleti sellisel kujul 1918. aastal.

Koguduses teeninud preestrid [2][muuda | muuda lähteteksti]

  • pr Aleksander Poletajev
  • pr Nikolai Tsvetkov
  • pr Aleksei Zverev
  • pr Sergei Azelitski
  • pr Aleksei Vassiljev
  • pr Dionissi/Tõnis Oberpahl
  • pr Aleksander Eller
  • pr Martin Raid
  • pr Johannes Värk
  • mpr Laatsar (Sarv)
  • pr Arkadi Must
  • üpr Valentin Savin

Koguduses teeninud diakonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nikolai Menšikov
  • Joann Bezserebrennikov
  • Andrei Soome
  • Dimitri Tolvitski
  • Joann Kolokolov
  • Nikolai Tšistjakov
  • Dimitri Vehnovski
  • Feodor Veldemanovski
  • Aleksei Suvorov

Koguduses teeninud köstreid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pjotr/Peeter Požerevitski
  • Nikolai Troitski
  • Aleksei Suvorov
  • Georgi/Jüri Sander
  • Nikolai Rea
  • Aleksei Punšun/Punzen
  • Mihkel Lindenberg
  • Konstantin Rudakov
  • Mihail Florinski
  • Joann Novgorodski
  • Andrei Liik
  • Karp/Karl Paul
  • Kosma Kuks
  • Vladimir Punšun
  • Adam/Avdei Veevo
  • Michail Bobkovski
  • Georgi Podekrat
  • Nikolai Bobkovski
  • Jaan Saarmann

Kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmjärve õigeusu kalmistu rajati kroonumõisa maadele 1849. aastal. Kalmistule on maetud koguduse liikmeid ja mitmeid vaimulikke. Laatre õigeusu kalmistu on kasutusel ka tänapäeval.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. Käsikiri. Eesti Rahvusarhiiv
  • "Eesti õigeusk X-XXI saj". Entsüklopeediline teatmik (vene keeles). Koostaja Vladimir Iljaševitš. Kirjastus Tarbeinfo OÜ. Tallinn, 2014 lk 456–457
  • Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945–53". TÜ kirjastus. Tallinn, 2004 lk 65–125
  • Jaanus Plaat/Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 610–613

Viited[muuda | muuda lähteteksti]