Herman Wrangel

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hermann von Wrangel)
Herman Wrangel

Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem[1]; 29. juuni 1587 Liivimaa11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane. Lärjeholmi, Svinsundi, Skoklosteri, Põltsamaa ja Boglösa härra.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann Wrangel sündis Elistvere (Ellistfer), Patsu (Patz), Valkla (Wallküll), Rannamõisa (Strandhof) ja Alu (Allo) mõisniku Hans von Wrangeli (surn. 1593) ja Ingliste mõisast pärit Barbara von Anrepi (surnud 1628) pojana, osales Rootsi sõjaväe koosseisus Koknese lahingus 1607. aastal, kus ohvitserina langes vene vägedele vangi, pärast vabanemist osales Rootsi vägede koosseisus 1612. aastal Jaanilinna linnuse piiramisel ja vallutamisel ning temast sai Jaanilinna komandant. Pärast sõjategevust Liivimaal osales ta Karl XI juhitavas Rootsi vägede sõjategevuses Taani vägede vastu, kus sattus samuti vangi. 9. märtsil 1616 määrati ta Kalmari lossiülemaks ja 28. novembril ka lossilääni asehalduriks ja 24. jaanuaril 1619 Älvsborgi lääni asehalduriks. 12. juulil 1621 ülendati ta feldmarssaliks, määrati 16. aprillil 1623 teistkordselt Kalmari asehalduriks, sai samas ka kõigi Smålandi väeüksuste ülemaks ja määrati 1625 Jönköpingi lossi asehalduriks. Seejärel sõdis Poola vägede vastu Liivimaal ja Preisimaal, määrati 1627 kuberneriametisse Elblągi ja pärast edukat sõjategevust sundis ta Poolat 1629. aastal paluma vaherahu. Herman Wrangel osales ka kuningas Gustav II Adolfi Kolmekümneaastase sõja sõjaretkes Saksamaale, temast sai 1630. aastal riiginõunik ja 1632 Preisimaa kuberner. Ta oli komissariks 1635. aastal Poolaga rahulepingu sõlmimisel Sztumska Wieśis (saksa Stuhmsdorf) ja tegutses edukalt austerlaste vägede vastu Pommerimaal. 22. augustist 1643 kuni surmani oli Wrangel Liivimaa kubermangu kindralkuberner.[2]

Poola-Rootsi sõja ajal läänistati talle 1611. aastal Mälareni järve ääres Stockholmi ja Uppsala vahel asuv Skokloster, 1623. aastal sai temast Põltsamaa lossi ja mõisa omanik ja 1641 ka Prangli ("Alt"-Wrangelshof) ja Otepää ("Alt"-Odenpäh) omanik.

Herman Wrangel on maetud Skoklosteri kirikusse Uppsala lähedal.[3]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Esmalt abiellus Wrangel 1612. aastal Lerjeholmi vabapreili Margareta Gripiga (1586–1624), kes oli Haapsalu asehalduri vabahärra Mauritz Birgersson Gripi (1547–1591) ja krahvinna Edla Stensdotter Lewenkopfi (1552–1586) tütar. Abielust sündisid:

Teist korda abiellus ta Katharina Gyllenstjernaga, kes oli Nynäse ja Åråse pärishärra, Svea õuekohtu assessori Karl Eriksson Gyllenstierna (1575–1621) ja Limmaredist pärit Anna Ribbingi (1576–1628) tütar, Erik Karlsson Gyllenstierna õde. Abielust sündis:

Kolmandat korda abiellus Herman Wrangel 1636. aastal krahvinna Nassau-Siegeni krahvinna Amalia Magdalenaga (1613–1669), kes oli Nassau-Siegeni krahvi Johann VII tütar. Abielust sündisid Wrangel af Lindebergi liini liikmed:

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

[6]

Herman Wrangell
(1587–1643)
Hans von Wrangell
(suri 1593)
Hermann von Wrangell vanem Hans von Wrangell
(suri 1541) (Kudenorm, Elistvere)
Magdalena von Üxküll (Lagedi, Rabivere)
Adelheid von Üxküll Johann von Üxküll
(suri 1535) (Riisipere)
Dorothea Mecks
(suri 1548) (Poll, Rabivere)
Barbara Anrep
(suri 1628)
Hermann Anrep (Ingliste)
hukkus Koluvere lahingus (1573)
Johann Anrep
(Sooru ja Hummuli)
[ Wilmot Schwarzhof ]
Margaretha von Rosen Reinhold (Hinric) von Rosen (Augstroze)
Agnes von Dönhof (Alu pärijanna)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henry von Baensch: Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tagebuchern bearbeitet. Hälfte 1., Elibron Classics: Adamant Media Corporation, ISBN 142124750X lk 184
  2. 2,0 2,1 Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 1, Stockholm 1835 lk.315–316
  3. Georg Gezelius: Försök til et biographiskt Lexicon Öfver Namnkunnige och Lärde svenske män. D. 3, S-Ö., 1780, lk.423–424
  4. "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 12–13".
  5. "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 94".
  6. Wrangellid raamatus: "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.570

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Falck, Ericus Johannis (1642). Templum Domini sacrum Hermannicum. Herrans Helgha Tempel Hermans Kyrkia. Thet är: Een Christeligh Inaugurations Predican, uthi den långe-förfallene, och igen aff ... Feltmarskalken, H. Herman Wrangel restaurerade och renoverade Hermans Kyrkian i Allentack. Dorpat: .  Andmed ESTERis

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Vabahärra Bengt Oxenstierna
Liivimaa kindralkuberner
16431644
Järgnev:
Vabahärra Erik Ryning