Anrep

Allikas: Vikipeedia
Anrepite suguvõsavapp
Anrepite vapp

Anrep on Vestfaalist pärit Liivimaa, Eestimaa ja Rootsi vana aadlisuguvõsa.

Anrepite põlvnemiskohaks loetakse Anreppenit, mis on kaasajal Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuv Delbrücki linna linnaosa. Suguvõsa kohta on Liivimaal esimesi teateid 1470. aastast. Saksa Ordu vasallid Liivimaal.

10. jaanuaril 1635 sai Liivimaalt Sooru mõisast pärit Närke ja Värmlandi rügemendi leitnant ja hilisem sama rügemendi kapten, kortermeister ja ooberst Gustaf Anrep (1616–1666) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja introdutseeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (nr 236).[1]

1745. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 3) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 8) rüütelkonda. [2] [3]

6. mail 1853 andis Vene keiser Nikolai I Kärstna mõisa harust pärit kindralleitnant Joseph von Anrepile (1796–1860) krahvinna Cecilie Julie Philippine von Elmptiga (1812–1892) abiellumisel krahvitiitli ja laiendatud vapi ning ta hakkas kandma perekonnanime "Anrep-Elmpt".[4] See haru kanti lisaks Eestimaa (nr 4), Liivimaa (nr 8) ja ka Kuramaa (nr 315) rüütelkonda.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Sooru ja Ingliste haru[muuda | muuda lähteteksti]

Ala haru[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa Helme kihelkonna Ala mõisa (Haus Assikas) haru.[5]

Kärstna haru[muuda | muuda lähteteksti]

Krahv Anrep-Elmptide vapp

Liivimaa Helme kihelkonna Lõve ja Kärstna mõisa (Haus Lauenhof-Kerstenhof) haru.[6]

Anrepite suguvõsa vapp[muuda | muuda lähteteksti]

Anrepite vapikilbil on kujutatud kammi, mis väidetavalt oli mõeldud sõjaratsu kammimiseks; see oli viide Anrepite sõjaväeteenistusele. Suguvõsa Liivi- ja Eestimaa harude vappidel oli eripära: kui Liivimaal kasutatud vapil oli kilbil kujutatud kamm must, siis Eestimaal oli see sinine. Anrepite vapp on väga sarnane Delbrücki linna Anreppeni linnaosa siiani kasutusel oleva vapiga.

Anrepite mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Liivimaa kubermangu eesti distrikt:
    • Aistra (Adscher) (1552-1811), Ala (Assikas) (XVI sajand - 1811), Hummuli (Hummelshof) (1470 - pärast 1599), Koorküla (Korküll) (XVI sajand - pärast 1678), Kärstna (Kerstenhof) (1740-1919), Leebiku (Abenkat) (1738-1811), Lõve (Lauenhof) (1750-1919), Maaritsa (Neu-Rewold) (1859-1873), Murikatsi (Murrikatz) (1792-1919), Pahuvere (Willust) (1799-1806 pandi-, 1806-1877 pärusvaldus), Restu (Rösthof) (1827-1837 pandi-, 1837-1868 pärusvaldus), Roobe (Ropenhof) (kuni 1597, 1674-1675 ja 1752-1755), Suure-Rõngu (Schloß Ringen) (1875-1919), Taabri (Anrepshof) (XVI sajand), Tuhalaane (Tuhhalane) (olid 1731-51, rendivaldus), Vanamõisa (Althof) (1738-1811), Vana-Prangli (Alt-Wrangelsshof) (1859-1878), Vana-Puka (Alt-Bockenhof) (1798-1819, pandivaldus).
  • Liivimaa kubermangu läti distrikt:
    • Araksti (Arras) (1795-1797), Dīķeri (Puderküll) (1801-1804, pandivaldus), Omuļi (Homeln) (1832-1841 pandi-, 1841-1920 pärusvaldus), Plānupe (Planup) (1678 - 1680. aastad ja 1728-1730), Sooru (Soorhof) (1477 - pärast 1599), Viņķelmaņi (Winkelmansshof) (1796-1801, pandivaldus).


Anrepi suguvõsa kabel Anrepi lõvi lähedal Kärstnas

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.318-319 (rootsi keeles)
  2. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Anrep (sinise hobusekammiga vapp) Anrep (musta hobusekammiga vapp)
  3. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, Liivimaa haru vapp, Eestimaa haru ja krahv Anrep-Elmptide vapid
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Joseph von Anrep-Elmpt
  5. Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen 1885, lk.358
  6. Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen 1885, lk.351-352,353-355

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Лудмер, Яков Иванович: Княжеские, графские и баронские фамилии Прибалтийских губерний : материалы для родословных. Вып. 1, Графы Анреп-Эльмт - бароны фон дер Брюгген, Miitavi, 1902
  • Vabahärra Robert Engelhardt: "Zur Geschichte der Anreps auf Soor". Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1932, lk.56-57

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]