Molokai

Allikas: Vikipeedia
Map of Hawaii highlighting Molokai.svg
Molokai.jpg

Molokai (havai Molokaʻi) on saar Vaikses ookeanis, üks Hawaii saartest. Pindala 676 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1515 meetrit. Põhjakaldal on kõrgeid panku.

Saarel elas 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 7400 inimest, kellest suur osa on havailaste järeltulijad.

Saar kuulub Ameerika Ühendriikidele Hawaii osariigi all.

Valdav enamus saarest kuulub Maui maakonda, erandiks on Kalawao maakond (1866–1969 pidalitõbiste koloonia), mis on Hawaii osariigi tervishoiuministeeriumi haldusala.

18.–19. sajandil saarele saabunud eurooplased levitasid paljusid haigusi, mille vastu pärismaalastel puudus immuunsus, nagu rõuged, koolera ja läkaköha, kuid ka pidalitõbi. Suhkrukasvatajad kartsid haiguste mõju tööjõule ning palusid valitsusel pidalitõve levikut takistada.

Selleks loodi 1866. aastal saare kesk-põhjaosas eraldatud Kalaupapa poolsaarele Kalawao leprosoorium ning hiljem ka Kalaupapa leproroosium. Kuna Kalaupapal oli parem kliima ja ligipääs merele, sai sellest peaasula. 1905. aastal moodustati nendest Kalawao maakond. 1900. aastal elas poolsaarel 1177 inimest. Kokku saadeti leprosooriumisse aegade jooksul ligi 8500 inimest, kes kuulutati ametlikult surnuks. Patsientidel ei lubatud asulast lahkuda, neil ei tohtinud olla külastajaid, ning nad pidid seal elama elu lõpuni. 1969. aastal, kui pidalitõbi oli välja ravitud, ning välja arendatud uued antibiootikumid, ning nakkusoht kadus, vabastati poolsaar karantiinist. Siiski otsustasid paljud endised haiged sinna jääda, kuna arvasid, et nende kehade tugeva moonutatuse tõttu oleks neil raske ühiskonda tagasi integreeruda. Nüüdseks juba USA osariik, lubas Hawaii valitsus neil seal kuni elu lõpuni elada.

Tänaseks ei võeta Kalawao maakonnas vastu uusi patsiente, keegi ei või ka sinna immigreeruda. Turistid võivad maakonda külastada ainult paketiturismina, ning alla 16-aastastel on maakonna külastamine keelatud (välja arvatud sugulasi külastavad lapsed). 2010. aastal elas maakonnas 90 inimest, 2015. aastal hinnati see olevat langenud 89le.