Kahoolawe

Allikas: Vikipeedia

Kahoolawe (inglise Kahoolawe, havai Kahoʻolawe) on saar Vaikses ookeanis, üks Hawaii saartest.

Pindala 115 km². Saar on künklik, kõrgus kuni 450 meetrit.

Kuulub Ameerika Ühendriikidele, Hawaii osariigi Maui maakonda. Saar on asustamata.

Saare asustasid umbes 1000. aasta paiku polüneeslased. Pole teada, kui palju inimesi on saarel elanud, kuid on arvatud, et magevee puudumise tõttu on saarel elanud vaid mõnisada inimest. 1778. aastast kuni 19. sajandi alguseni märkasid möödasõitnud laevadel vaatlejad, et saar oli asustamata ja viljatu.

Kuningas Kamehameha III ajal asendati Hawaii kuningriigis surmanuhtlus pagendamisega, ning 1830. aastal sai Kahoolawe saarest meeste karistuskoloonia kuni 1853. aastani.

1857. aastal hinnati saarel elavat umbes 50 inimest, saarel kasvatati suhkruroogu, tubakat, ananassi ja kõrvitsalisi, ning saarele hakati rajama rantšosid. Kuid magevee puudumine oli endiselt probleemiks, ning põua ja ülekarjatamise tõttu oli saar peagi paljas.

1910.-1918. aastal kuulutati saar looduskaitsealaks, saarelt viidi karjad minema ning hakati taimestikku istutama. See ei õnnestunud, ning 1918. aastal liisis saare 21 aastaks Wyomingi rantsoomanik Angus McPhee. 1941. aastaks viis ta oma karja põua tõttu saarelt ära ja saar läks sõjaväe kontrolli alla.

Teise maailmasõja ajal, ning ka pärast sõda, kasutas sõjavägi saart Vaiksel ookeanil võitlevate sõdurite ja merejalaväelaste treenimiseks ning pommikatsetusteks.

18. märtsil 1981 lisati saar National Register of Historic Placesisse. 1990. aastal lõpetati saarel sõjaväelised katsetused, 1998.–2003. aastal toimus saarel sõjaväeliste objektide äraviimine.

1993. aastal kuulutati saar koos kahemiilise ümbritseva ookeaniribaga kaitsealaks. Saare kasutamine on lubatud ainult havai kultuurilistel ja vaimulikel eesmärkidel, kalastamiseks, keskkonnataastamiseks, ajalooliseks säilitamiseks ja hariduseks. Äriline tegevus saarel on keelatud.