Harri Kingo

Allikas: Vikipeedia
Harri Kingo 1988. aastal
Foto: Jaan Künnap

Harri Kingo (sündinud 23. augustil 1955[1] Tallinnas[2]) on eesti ajakirjanik ja luuletaja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Kingo, Mati ja Alice Talvik 1988. aastal
Foto: Jaan Künnap

Kingo sündis Tallinnas ning kasvas praeguses Kristiine linnaosas, Kirsi tänaval. Ta lõpetas 1973. aastal Tallinna 7. Keskkooli[3] ning seejärel Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna[2], kaitstes 1982. aastal diplomitöö varjupaigaõigusest.[4]

Ta on juristina töötanud nii pärast ülikooli[2] kui ka hiljem, pidades erapraksist.[5]

Kaheksa aastat[2] töötas ta "Aktuaalses kaameras" diktori[2], reporteri ja toimetajana, oli kaastegev mitmes saates ja sarjas, tegi autorisaateid ja pälvis oma Hommikutelevisiooni programmi eest ETV aastapreemia[viide?]. Ta oli diktorina tööl ka 19.21. augustil 1991, mil augustiputši tõttu oli Eesti Televisioon NSV Liidu ainus välismaalt nähtav[viide?] tsensuurivaba telejaam ning andis päevas eetrisse viis[viide?] "Aktuaalse kaamera" saadet.[6][7][2]

Hiljem on Kingo töötanud TV3-s, Eesti Raadios, Uudisteraadios, Pereraadios, Raadio 7-s ja Oliver Kruuda telejaamas (aasta vältel saatega "Tele-Tallinn").[2]

2001–2012 töötas Kingo Tallinna Perekonnaseisuametis tseremooniameistrina. Aastatel 2010–2012 valiti ta Eesti parimaks tseremooniameistriks.[8][1]

Aastal 2023 tegi ta Tartu Pereraadios kaks saadet Raamatutund, kus tutvustas oma luulekogusid.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Kingo kuulus aastatel 2013–2014 Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda. Aastast 2019 on ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 298 häält ning ei osutunud valituks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kingo on avaldanud kaks luuleraamatut: 1986. aastal "Lennujälg" ja 1998. aastal "Mina Sina Tema". Mõlemad kirjastas Eesti Raamat.[4] 2003. aastal ilmus Harri Kingo, teoloogiadoktorant Andrus Noraki ja teoloogiamagister Raivo J. Raave sulest internetiportaalis Delfi ilmunud teoloogiliste esseede kogumik "Kolm kala".[9] 2015 ilmus raamat "24 tarka" ajaloo suurimatest religioossetest õpetajatest, filosoofidest, visionääridest ja teadlastest.

Harri Kingo võtab sageli sõna ajakirjanduses ja kommentaariumides, kirjutades eelkõige usulistel ja sotsiaalsetel teemadel.

Artikleid ja sõnavõtte[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesest abielust on Harri Kingol täiskasvanud poeg.[2]

Tema abikaasa on Ülle Kruuse-Kingo.[10]

Ta on Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi tegevliige. Ta kuulub Eesti Urantia Assotsiatsiooni.[11] Kingo on ka Eesti Metodisti Kiriku Tallinna koguduse liige.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "PALJU ÕNNE! Harri Kingo saab täna 55!". Publik.ee, 23. august 2010 (vaadatud 24.08.2011)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Õnnepalee paaripanija Harri Kingo Gossip.ee-le: Eemal ja ära ja ilma - nii selgineb minus mu sisemine taevas ja taevaalune" Gossip.ee, 19. juuli, 2011 (intervjuu, intervjueeris Hillar Kohv) (vaadatud 24.08.2011)
  3. https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=0AoJMkyWX4rXSdHlJT09hVDBFYWVOaVZyTkxDbEl3dnc&gid=28
  4. 4,0 4,1 Harri Kingo[alaline kõdulink] tartu.ester.ee (vaadatud 24.08.2011)
  5. "Harri Kingo vastused Online intervjuu küsimustele". EPL, 6. oktoober 2000 (vaadatud 24.08.2011)
  6. ETV valmistus viimaseks kolmeks minutiks[alaline kõdulink]. Tartu Postimees, 19. august 2006 (vaadatud 24.08.2011)
  7. "Harri Kingo: meilt ainsana läks pilt BBC-sse ja Reutersisse"[alaline kõdulink]. Delfi, 20. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  8. "Harri Kingo: ka kõige hullem olukord võib kasuks tulla". Elu24, 1. veebruar 2010
  9. "Harri Kingo rabab raamatuga". Kroonika, 4. november 2003 (vaadatud 24.08.2011)
  10. Ülle ja Harri Kingo: hoolida, usaldada, armastada. NaisteMaailm, 1. november 2010 (vaadatud 24.08.2011)
  11. "Hallo, Kosmos! Harri Kingo". Raadio 2, 20. märts 2011 (ERR-i arhiiv; Ingrid Peegi intervjuu Harri Kingoga Urantia raamatust) (vaadatud 24.08.2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]