HammerFall

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
HammerFall
HammerFall Milanos (november 2005)
HammerFall Milanos (november 2005)
Päritolu Flag of Sweden.svg Rootsi
Stiilid power metal
heavy metal
Tegev 19932003,
2005
Plaadifirma Vic Records
Nuclear Blast
Veebileht www.hammerfall.net
Koosseis
Joacim Cans
Oscar Dronjak
Stefan Elmgren
Magnus Rosén
Anders Johansson
Endised liikmed
Jesper Strömblad
Niklas Sundin
Mikael Stanne
Johan Larsson
Fredrik Larsson
Glenn Ljungström
Patrik Räfling

HammerFall on Soome-Rootsi power metal'i ansambel, mis moodustati kitarrimängija Oscar Dronjaki algatusel 1993. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

HammerFall asutati Oscar Dronjaki lahkumisel ansamblist Ceremonial Oath. Kuna Dronjak oli uue ansambli loomist juba varem kavandanud, esitas ta Jesper Strömbladile (Ceremonial Oath) ettepaneku tulla uude ansamblisse. Strömblad oli nõus. Selleks ajaks oli Dronjak juba kirjutanud loo "Steel Meets Steel", mis hiljem lisati ka HammerFalli debüütalbumile.

Varsti liitusid nendega ka soolokitarrist Niklas Sundin, bassimängija Johan Larsson ja laulusolist Mikael Stanne (Dark Tranquility). Niklas Sundin ja Johan Larsson lahkusid HammerFallist järgmisel aastal. Neid asendasid Glenn Ljungström (In Flames) ja Fredrik Larsson (Dispatched).

Oscar Dronjak ja Jesper Strömblad mängisid ka teistes ansamblites. Dronjak mängis suhteliselt edutus ansamblis Crystal Age ja Strömblad mõjukamas ansamblis In Flames. HammerFall oli neile mitme aasta jooksul kõigest kõrvalprojekt ning kontserdid piirdusid valdavalt Rootsi muusikavõistlusega "Rockslaget". Kuigi HammerFallil oli mitu enda lugu, mängisid nad enamasti teiste ansamblite, nagu Pretty Maids, Judas Priest ja Alice Cooper, lugusid.

Kasvav populaarsus[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal jõudis HammerFall "Rockslageti" poolfinaali. Mikael Stannel ei olnud võimalik kohale ilmuda. Läbi tutvuste saadi ühendust Joacim Cansiga, kes oli nõus üritusel osalema. Kuigi HammerFall finaali ei jõudnud, pidas koosseis sellegipoolest kontserti edukaks. Võistluse lõpuks oli Joacim ametlikult HammerFalli liige.

Et oma tööd rohkem avalikkuse ette tuua ja professionaalse plaadilepinguni jõuda, andsid nad lühikese otseesituse ja saatsid selle Hollandi plaadifirmale Vic Records. [1]. Ansambel jõudis lepinguni ning järgmine aasta möödus kirjutades albumit "Glory to the Brave". Album avaldati esmalt Hollandis, kus see sai positiivset vastukaja. HammerFalli maskott Hector nägi esmakordselt ilmavalgust just selle albumi esiküljel.

HammerFalli populaarsuse kasv jättis ansambli liikmetele teiste projektide jaoks senisest vähem aega. Jesper ja Glenn võtsid osa ansambli In Flames tegevusest ning Frederik tegeles ansambliga Beyond. Pärast albumi "Glory to the Brave" väljatulekut sai HammerFall kaks uut liiget: Stefan Elmgren sai esikitarristiks ja Patrik Räfling trummariks. Frederik otsustas jääda bändiga sobiva asenduse leidmiseni – ta vahetati välja 1998. aasta mais Magnus Roséni vastu. Stefan Elmgren mängis albumil "Glory to the Brave" kitarristina paar lugu, kuid ainult külalisesinejana.

Uus leping[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aasta alguses võttis Saksa väljaandja Nuclear Blast HammerFalliga ühendust koos lepinguga Euroopa väljalaskeks, mis sisaldas neli albumit. Pakkumine võeti vastu ning bänd andis välja oma esimesed kaks muusikavideot: "HammerFall" ja "Glory to the Brave". Pärast tutvustava singli väljaandmist anti "Glory to the Brave" välja üle terve Euroopa. Tulemused olid ootamatud, isegi pärast intensiivset Nuclear Blasti reklaamikampaaniat. Album jõudis esimesel nädalal Saksa muusikaedetabelis 38. kohale – seda polnud selleks ajaks veel ükski heavy metal'i album veel suutnud.

Koos bändidega nagu Gamma Ray, Jag Panzer, Lake of Tears ja Raven jätkusid mitmed turneed läbi terve Euroopa. Kontsert üritusel "Wacken Open Air" läks üle kümne tuhandesele publikule.

1997. aasta lõpus anti "Glory to the Brave" välja Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides. Albumi müük jõudis saja tuhande eksemplarini. Samuti esitati HammerFall Rootsi Grammy auhinnale kategoorias "Parim heavy metal'i koosseis".

1998. aasta veebruaris algas albumi "Legacy of Kings" salvestus. Selle albumi lood kirjutasid jälle Jaocim, Oscar ja Jesper, kes hoolimata bändist lahkumisest lõid kaasa, et säilitada esimese väljaande meeleolu. Albumi tegi Fredrik Nordström (Drema Devilist) ja Oscar koos Joacimi abiga. Bänd töötas poolteist kuud stuudios.

HammerFall andis enne albumi "Legacy of Kings" väljaandmist mitu mõjukat kontserti, mängides festivalidel koos selliste ansamblitega nagu Alice Cooper, Rammstein, Deep Purple, Dream Theather, Saxon ja Stratovarius.

Esimene maailmaturnee[muuda | muuda lähteteksti]

Ansambli esimene maailmaturnee leidis aset 1998. aasta oktoobris. Rootsi kontsertide ajal sai Joacim Cans tõsise kurgupõletiku, mis muutis tal laulmise võimatuks. Varsti pärast seda sai sama haiguse Magnus Rosén ja seejärel haigestus terve HammerFalli toetusmeeskond. Bändi liikmed mängisid nii kaua kuni võimalik ning olid sunnitud mitu esinemist edasi lükkama või tühistama. Nende Lõuna-Ameerika külastamise ajal võttis HammerFall lühikese pausi Brasiilia randadel, kuid nad jätkasid varsti oma turneed.

Turnee lõpuks lahkus Patrik Räflink bändist ja Magnus Roséni sõber Anders Johansson liitus turnee-esinejana. 1999. aasta algul võeti ta bändi alaliseks liikmeks. Anders oli varem töötanud koos kitarrist Yngwie Malmsteeniga bändis Rising Force ja mitmetes teistes projektides; ta on Stratovariuse liikme Jens Johanssoni vend.

Pärast pikka kontserdisarja naasis bänd Rootsi, et veeta aega peredega ja kirjutada lugusid oma järgmise albumi jaoks. HammerFall plaanis, et albumit salvestaks Michael Wagener [2], kes oli varem teinud koostööd selliste bändidega nagu Accept, Alice Cooper ja Ozzy Osbourne. Salvestamine võttis kaheksa nädalat ja albumi nimeks sai "Renegade". Üleminek produtsent Fredrik Nordströmilt Wagenerile võeti vastu skeptiliselt. Pärast albumi väljatulekut olid kriitikud põhiliselt positiivsed, kuigi nõustuti sellega, et bänd kõlas märkimisväärselt teistmoodi. Loole "Renegade" tehti muusikavideo ja see jõudis Rootsi edetabeli tippu; sama juhtus albumi endaga, mis sai kuldplaadiks pärast seda, kui seda oli müüdud 40 000 eksemplari.

Teine maailmaturnee[muuda | muuda lähteteksti]

Bändi teine maailmaturnee algas 2001. aasta jaanuaris. Selle turnee kontserdid peeti laval, mis oli kujundatud albumi esikülje järgi. See oli seatud varemetes lossiks, kust muusikud astusid lavale. Kokku anti turneel kuuskümmend kontserti.

Pärast seda alustas bänd DVD "The Templar Renegade Crusades" tootmist. See sisaldas videoid salvestustelt, etteastetelt, lavatagustest ja fännidega kohtumistelt. Videod varieerusid "Legacy of Kingsi" salvestustelt kuldplaadipeoni, mis leidis aset 2001. aasta novembris.

Uued albumid[muuda | muuda lähteteksti]

Algasid ettevalmistused albumi "Crimson Thunder" tegemiseks. Salvestusteks valmistuti nii stuudios JM Studios: Charlie Bauerfeindi poolt, Wisseloordi stuudios Hollandis ja Blind Guardiani stuudios Saksamaal.

2002. aasta salvestusperioodi lõpuks korraldati pressi jaoks kuulamisüritus. Kokkuvõttes olid reaktsioonid positiivsed ning enamus kiitis albumit kui positiivset muutust võrreldes albumiga "Renegade". Enne albumi väljaandmist anti välja singel lauluga "Hearts on Fire", mis hoidis mitmes Euroopa riigis edetabelite esikohta mitu nädalat. Samuti tõi see laul bändile uusi fänne tänu selle refräänil põhinevale meloodiale ja lihtsatele riffidele koos kiirete kitarrisoolodega.

"Hearts on Fire" laulu muusikavideo salvestamine seati selle aasta augustis. Bändi plaanid aga nihkusid nädala võrra edasi ühe öise vahejuhtumi tõttu. Kui Joacim olis oma tüdruksõbraga pidutsemas rokiklubi, kus ta oli käinud üle kümne aasta, ründas teda tundmatu isik, kes lõi teda õlleklaasiga pähe ja põgenes kiiresti. Joacim kaotas kohe teadvuse ja viidi haiglasse, kus talle tehti iluoperatsioon ja ta puhkas paar päeva. Kohe, kui tervis jälle lubas, lõi ta kaasa bändi muusikavideo tegemisel.

Edu Põhja-Ameerikas[muuda | muuda lähteteksti]

Et reklaamida oma bändi albumit Põhja-Ameerikas, käidi koos ansambliga Dio turneel 2002. aasta novembris ja detsembris. Pärast seda pani plehku ansambli mänedžer, võttes endaga kogu turnee sisstulekud. Turnee oli siiski väga edukas ja jätkus Euroopas. Bändi lavale tehti muudatus ja investeeriti ilutulestikku ja Hectori lavalolekusse. Samuti loodi uuesti singli "Hearts on Fire" esikaane vaade ja lisati esinemistesse. Turnee kulges edasi Jaapanis ja seejärel Lõuna-Ameerikas. HammerFall esines festivalidel Saksamaal, Hispaanias ja Tšehhis, mängides koos selliste bändidega nagu Iron Maiden, Slayer, Twisted Sister, U.D.O ja Stratovarius.

HammerFalli turnee peatati pärast Oscar Dronjaki mootorrattaõnnetust, kus ta murdis vasaku käe ja sai muid väiksemaid vigastusi.

Ansambel oli sunnitud aja maha võtma. Stefan pühendus piloodiloa saamisele. Magnus ja Anders jätkasid oma kõrvalprojektide kallal. Joacim hakkas töötama oma sooloalbumi kallal ja sai sel perioodil esimese lapse. Oscar keskendus lihtsalt taastumisele. Tänu headele taastusravispetsialistidele taastus ta lõpuks täiel määral. Siis liitus ta Andersi, Joacimi, Stefani, bändide Helloween, Gamma Ray ja Pretty Maidsiga ning mängis Saksa rokiklubi Rockfabrik 20. aastapäeval.

Kompilatsioonalbum ja DVD "One Crimson Night" lasti välja 2003. aasta veebruaris. Pärast kaheaastast vaheaega andis bänd välja "Chapter V: Unbent, Unbowed, Unbroken", millele järgnes Euroopa ja Lõuna-Ameerika turnee.

Kuulujutud seoses Eurovisiooniga[muuda | muuda lähteteksti]

16. oktoobril teatati, et HammerFall võtab koos bändiga Europe osa Eurovisioonist.[1] Selle kuulujutu kummutas laulusolist Joacim Cans paar nädalat hiljem. Joacimit tsiteeriti ütlemas: "Seega polnud mingisugust juttu selles osalemisest." [2]

Album "Threshold" anti välja 2006. aasta 20. oktoobril.

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Joacim Cans

Endised liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Albumid[muuda | muuda lähteteksti]

Singlid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Glory to the Brave" (1997)
  • "Heeding the Call" (1998)
  • "I Want Out" (1999)
  • "Renegade" (2000)
  • "Always Will Be" (2001)
  • "Hearts on Fire" (2002)
  • "Blood Bound" (2005)
  • "Natural High" (2006)

DVD-d[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Melodifestivalen going heavy metal?
  2. "intervjuu Joacim Cansiga". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 27. september 2007. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]