Merano

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Blick über Meran nach Nordwesten.jpg
Merano valla paiknemine Lõuna-Tiroolis

Merano või Meran on linn ja vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. Olles üldiselt hästi tuntud oma kuurortide poolest, paikneb see nõos, mida ümbritsevad mäed, mis kõrguvad kuni 3335 m üle merepinna, Passeieri oru suudmes ja Vinschgaus.

Varem on linn olnud populaarseks elukohaks mitmele teadlasele, kirjanikule ja kunstnikule, sealhulgas Franz Kafka, Ezra Pound, Paul Lazarsfeld ja ka Austria keisrinna Elisabeth, kes hindas selle pehmet kliimat.

2010. aasta novembris elas seal 38 198 inimest.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Frazioni[muuda | muuda lähteteksti]

Merano vallas on frazioni Altstadt (Centro), Obermais (Maia Alta), Untermais (Maia Bassa), Gratsch (Quarazze), Sinich (Sinigo), Labers.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Koha nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Meran on linna saksapärane nimi; Merano on itaaliapärane nimi. Nime ladiinikeelne vorm on Maran. Valla (comune) ametlik nimi on saksapäraselt Stadtgemeinde Meran ja itaaliapäraselt Comune di Merano (mõlemad on ametlikult kasutuses).

17. sajandi ladina keeles kutsuti linna Meranum. Teised arhailised nimed on Mairania (aastast 857) ja an der Meran (15. sajandist).

Juured[muuda | muuda lähteteksti]

Merano ja ümbruskonna ajalooline kaart (1888)
Linna vapp Postbrücke peal

Ala on olnud asustatud alates 3. aastatuhandest eKr, nagu näitab menhirite ja teiste leidude olemasolu. Linna lugu algas aastal 15 eKr, kui roomlased okupeerisid Adige jõe oru, rajades teejaama Statio Maiensi'.

Asulat on esmakordselt mainitud 857. aasta ürikus kui Mairania. Tirooli lossi krahvid ülendasid Merano 13. sajandil linnaseisusse ja tegid sellest oma Tirooli krahvkonna pealinna. Pärast krahvkonna Habsburgidele üleandmist aastal 1363 seoses Margarete troonist loobumisega, kolis Austria hertsog Friedrich IV 1420. aastal Tirooli õukonna Innsbrucki. Kuigi Merano jäi ametlikuks pealinnaks aastani 1848, kaotas see seejärel oma domineeriva positsiooni ja peaaegu kogu oma tähtsuse majandusliku keskusena Itaalia ja Saksamaa vaheliste teede sõlmpunktis. Oluline rahapada koliti aastal 1477 samuti Halli.

1809. aasta Tirooli ülestõus Prantsuse okupatsiooni vastu juhtis taas tähelepanu Meranole. Sel aastal saavutas talupoegade armee linna kohal Küchelbergis ühendatud Prantsuse ja Baieri vägede vastu võidu, enne kui ülestõus lõplikult purustati. Pärast Esimest maailmasõda sai Saint-Germaini rahuga Meranost koos ülejäänud endise Tsisleitaania kroonimaa Tirooli lõunaosaga Itaalia kuningriigi osa.

12. aprillil 2010 tabas Merano marsruudil rongi 30 km linnast Latschi ja Kastelbelli külade vahel maalihe. Tulemusena sõitis rong rööbastelt maha, tappes 9 inimest ja vigastades 28; 7 neist tõsiselt.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Nikolause kirik

Linna maamärkide hulka kuuluvad keskaegsed linnaväravad nagu Vinschgauer Tor, Passeirer Tor ja Bozener Tor. Kindlustuste hulka kuuluv on ka keskaegne Ortensteini torn, rahva hulgas Pulverturmiks kutsutu (sõna-sõnalt 'pulbritorn').

Peamised kirikud on gooti stiilis Püha Nikolause kirik ja Püha Barbara kabel, mõlemad pärinevad 15. sajandist. Sellest ajast pärineb ka vürstiloss (Landesfürstliche Burg), mis oli Austria ertshertsogi Sigismundi residents.

Kivisild Steinerner Steg ületab Passeri jõe ja pärineb 17. sajandist.

Linn arenes edasi, kui sellest sai üha populaarsem kuurort, eriti pärast keisrinna Elisabethi külaskäike. 19. sajandist pärinevad rahvateater, Kurhaus ja Keisrinna Elisabethi Park. Kuulsad on ka kaarjad Wandelhalle promenaadid piki jõge.

Pärast linna aastal 1919 Itaaliasse annekteerimist ehitasid fašistlikud võimud 1920. aastatel uue raekoja.

Linnast väljas on Trauttmansdorffi loss ja selle aiad. Siin asub ka turismimuuseum, mis avati 2003. aasta kevadel ja näitab turismi ajaloolist arengut provintsis. Tirooli loss on ka lähedal.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Toit[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond on tuntud oma veinide poolest, nii valge kui ka punase, ning viinamäed ulatuvad linnani. Kohalik vein Meraner Leiten (Meranese di collina) on kerge punane vein, mida on parim juua värskelt. On ka laialdaselt puuviljaaedu ja õunu eksporditakse kogu Euroopasse. Linna servas olev Forsti pruulikoda toodab populaarseid õllesid, mida müüakse kogu Põhja-Itaalias.

Passeri jõgi, panoraamvaade

Väljapaistvad inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Keiser Franz Joseph I ja ertshertsog Franz Ferdinandi saabumine Meranosse, 1900
Ferdinand Behrens

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Merano on populaarne turismisihtkoht eriti sakslastele ja itaallastele. Suvel on promenaadil kontserte peaaegu iga päev ning linnas ja ümbritsevatel küngastel on toredaid jalutuskäike, vähimal määral "Meran 2000", kus talvel on ka suusatamist.

Kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Keeleline jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 50,47% elanikkonnast emakeelena saksa keelt, 49,06% itaalia keelt ja 0,47% ladiini keelt.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Merano sõpruslinn on Salzburg Austrias.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Linna järgi on nime saanud maleavang Poolslaavi kaitse Merano variatsioon, mida Akiba Rubinstein 1924. aastal linnas toimunud turniiril Ernst Grünfeldi vastu edukalt kasutas. 1981. aastal peeti Meranos Anatoli Karpovi ja Viktor Kortšnoi vaheline male maailmameistrivõistluste matš. Muusikali "Chess" esimeses vaatuses toimub male maailmameistrivõistluste matš samuti Meranos, ja see sisaldab laulu pealkirjaga "Merano", milles on rida "rosy-cheeked Merano, flourishing to a fault".

Linna käsipallimeeskond on üks edukamaid Itaalias, scudetto võitja aastal 2005. Jäähokimeeskond on võitnud kaks rahvuslikku meistritiitlit, kuid mängib praegu teises liigas.

Igal aastal septembris toimub Merano hipodroomil Gran Premio Merano; see on kõige kuulsam Itaalia takistusjooks.

Merano võõrustas 1953., 1971. ja 1983. aasta kärestikuslaalomi maailmameistrivõistlusi. See on koht, kus keerulise ülesvoolu värava tõttu loodi tuntud 'Merano' käik. Seda liigutust kasutavad paljud slaalomisõitjad nüüd ülemaailmselt.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]