Animatism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus.

Selle mõistega täiendas Marett Edward Burnett Tylori animismi mõistet. Animism tähendas Tyloril usku vaimudesse (üleloomulikesse kehatutesse olenditesse). Tylor pidas seda religiooni kõige algsemaks vormiks. Marett seevastu leidis, et primitiivne inimene ei ole võimeline animistlikeks kujutlusteks (keha ja hinge eraldamiseks), mistõttu animatism eelneb animismile.

Animatism ei ole omaette usund, vaid ürgusundi koostisosa.

Sõna "animism" kasutatakse tänapäeval mõnikord nii, et ta hõlmab ka animatismi. Kas animatism on usundi kõige ürgsem kuju, on tänapäeval vaieldav.

Animatismi prototüübiks oli Marettil usk manasse Melaneesias.

Samalaadne ebaisikuline üleloomulik jõud esineb ka näiteks Põhja-Ameerika indiaanlastel (manitu), eskimotel (sila), pügmeedel (megbe), ketšuatel (callpa).

Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu.