Haapsalu toomkirik

Allikas: Vikipeedia
Haapsalu toomkiriku varemed 1782. aastal. Johann Christoph Brotze.
Haapsalu toomkirik 2011. aastal.

Haapsalu toomkirik oli 1250/1260. aastatel rajatud Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium, Saare-Lääne toomkapiitel.

Toomkirik on ehituselt 15,5 m kõrguste kuplitaoliste domikaalvõlvide ja 425 m² pindalaga üks suuremaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Haapsalu toomkirikut on esmakordselt manitud 1279. aastal Haapsalu linna asutamisürikus. Toomkirik oli pühitsetud Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühakule pühale Johannesele.

Kirik sai kannatada 23. märtsil 1688 toimunud tulekahjus, 1726. aasta tormis hävis kiriku katus uuesti. Kirik taastati alles 19. sajandi teisel poolel. Aastatel 1886–1889 toimunud taastamistööde käigus muudeti hoonet, romaanistiilis portaal asendati pseudogooti astmikportaaliga, kaeti kinni seinamaalingute säilinud fragmendid, hauaplaadid viidi kirikust välja.

15. oktoobril 1889 (vkj) peeti kirikus esimene jumalateenistus ja pühitseti see pühale Nikolausele, tänapäeval on Toom-Niguliste kirik EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse kirik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]