Haabersti mõis

Asendikaart

Haabersti mõis (saksa keeles Habers) oli praeguse Tallinna linna alal asunud linnamõis.

Haabersti mõis paiknes praeguse loomaaia peasissepääsu kohal kahel pool Paldiski maanteed (Paldiski mnt 96, 96A, 98a). Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse 17. sajandit. 1561. aastast on seda piirkonda nimetatud "Habris". Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis eksisteeris juba 16. sajandi lõpul. 17. sajandist esinevad allikates juba sagedasti kohanimed "Habers" või "Habers Hof". Saksa keeles tähendab see "kaera mõisa"

Haabersti nime märgiti esimest korda 1557. aastal seoses Tonnies Haberes´iga, kes elas Lahepea külas. Lahepea küla asus Kopli lahe lõunakaldal Mustjõe ja praeguse Haabersti asumi kandis.^[1]

Haabersti linnamõisa kuulusid Fismeistri, Jõeküla, Järvaküla, Kadaka, Kakumäe, Õismäe, Mustjõe ja Pikaliiva küla. Kuni 1817. aastani kuulus Haabersti mõis administratiivselt linnapolitsei alluvusse. Talurahva vabastamisel 1817 kartis Tallinna raad, et Haabersti mõisa territooriumil elavad talupojad valguvad linna. Selle ärahoidmiseks pöördus linnavalitsus Eestimaa tsiviilkuberneri poole palvega arvata linnamõisa territooriumil elavad talupojad juriidiliselt Keila kihelkonna koosseisu, jättes Haabersti mõisa linna jurisdiktsiooni alla. Tsiviilkuberneri kirjaga Tallinna magistraadile 20. märtsist 1817 kinnitati linna ettepanek. Haabersti linnamõisal oli eristaatus. 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse kehtestamisel loobus linn Haabersti talumaade puhul ka kohtuvõimust. 1860ndate keskpaigast 1879. aastani oli Haabersti mõisa valitsejaks Karl Gustav Dornbusch (sünd. 1826).^[2]

Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm kõrtsi. Kõige lähemal Tallinnale oli Mustjõe kõrts. Teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja Rannamõisa tee nurgal, omaaegsest Haabersti koolist ehk praegusest Tallinna loomaaia kontorihoonest teisel pool teed. Kolmas, Untaugu kõrts, paiknes hoopis kõrvalisemal Kadaka teel, teisel pool Iisaku ehk Joosti oja, piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse Vana-Mustamäe asumi poole.

Haabersti mõisa Paldiski maantee äärne Veskimäe oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tallinlaste armastatud "grüüneskäigu" paigaks.

Mõisa peahoone oli poolkelpkatusega lihtsakujuline paekiviehitis. Nii peahoone kui ka töölistemaja varemed olid Paldiski maantee põhjaküljel alles kuni 2001. aasta sügiseni. Siis jäid need ette uusehitistele ja lammutati. Praegu on mõisasüdamest alles vaid mõned pargipuud.

Viited

↑ Kalmer Mäeorg. "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?" Postimees 26. märts 2018.
↑ Schüler-Verzeichnis des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums : 1805-1890; lk. 85

Kirjandus

Särg, Alo. Harjumaa mõisad. Tallinn: Argo, 2006. Lk 17.
Kavatsus Habersti mõisa kohta., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 130, 11 juuni 1915, lk. 2

Välislingid

Haabersti mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
Tallinna linna maamõõtja Friedrich Eurichi Haabersti linnamõisa kaart 1873. aastast Tallinna Linnaarhiivi Kaardikogus
Robert Nerman Raekojast nelja versta kaugusel Paldiski maantee ääres asus Haabersti linnamõis Ärileht 2. mai 2003
1865 aasta Haabersti mõisa Personaalraamat: Saaga TLA.238.1.98:1 - Tallinna Pühavaimu kiriku kogudus
Harjumaa adramaarevisjon - Haabersti mõis: Saaga EAA.1.2.940:1190 - 1688. aasta vakuraamatus

[1] Kalmer Mäeorg. "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?" Postimees 26. märts 2018.

[2] Schüler-Verzeichnis des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums : 1805-1890; lk. 85

[1]

[2]