Gustav Mootse

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Gustav Mootse (15. juulil 1885 Võnnu Tartumaa - 16. november 1957 Viljandi) oli eesti graafik ja kunstiõpetaja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Jaan oli Kristjani-Laane talu peremees. Gustav Mootse ja Gustav Suitsu emad olid õed. Poiss õppis lugema kodus ja käis Võnnu külakoolis (18941897), õppis edasi Tartus Jüri kihelkonnakoolis (1897–1899). Õppis veel Tartu reaalkoolis (1899–1903) ja Hugo Treffneri gümnaasiumis (1903–1904). Jaan Tõnissoni soovitusel ja ainelisel toetusel sõitis Peterburi kunstiharidust omandama. Õppis A. Stieglitzi kunstitööstuskoolis sulejoonistust ja ksülograafiat (1904–1909) ja seejärel Peterburi Teaduste Akadeemia professori V. V. Mathé ateljees (1909–1912) puugravüüri, hiljem täiendas end Leipzigis Graafiliste Kunstide ja Raamatukujunduse Akadeemias (1926–1927). 1928 viibis ta Itaalias, tundes seal erilist huvi antiik- ja renessansskunsti vastu.

Töötas Peterburis joonistusõpetaja ja tehnilise joonestajana ning raamatuillustraatorina. Tegi varjunimede (Фома Урванов) all kaastööd Peterburi pildi- ja karikatuuriajakirjadele ning ajalehtedele. Näiteks töötas ta Venes pilkelehe "Pugatschi" juures karikaturistina.[1] Haigestus kopsuhaigusesse ja 1918. aastal tuli tagasi Eestisse. Oli joonistusõpetaja Põltsamaa reaalgümnaasiumis (1919–1922), Rakvere Õpetajate Seminaris (1922–1926), Rakveres õpetas ta ka Hando Mugastot ja Romulus Tiitust. Aastast 1928 mitmes Viljandi koolis. Pidas suviti lektoriametit õpetajate kursustel. Tema 50-sünnipäeva juubeliartiklis nimetati Gustav Mootse oma aja Eesti “tüsedamaks” ehk paremaks joonistusõpetajaks. 1947–1952 töötas Viljandi muuseumis teadusliku töötajana, kust 1953. aastal läks pensionile. Elas Viljandis Kunderi 9.

Gustav Mootse suri Viljandis 16. novembril 1957.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Mootse esimene ilmunud töö oli 1902. aastal Gustav Suitsu toimetamisel ilmunud “Kiired III” kaanejoonistus. Tema illustratsioone avaldati Нива, Весь Мир, Tuuslar, Lastelehes, Lindas, Sädemetes, motiiviks idüllilised maastikud talumajade ja rannavaadetega, rohkesti on südamlikke olustikustseene laste elust.

Gustav Mootse on hästi tuntud pisigraafika, täpsemalt raamatuviitade viljakaima, innukaima viljelejana. Kokku on temalt teada üle 250 eksliibrise suurem osa klišeetrükis ja puulõikes, väiksem osa külmnõeltehnikas.[2] Eksliibriste loomisel on Mootse palju kasutatud nimesümboolikat – ilmekas on Karin Linnu eksliibris varesepoja ja raamatuga. Vahel on nimesümboolika ja kutseembleemid liitunud – Tõnis Vindi eksliibrises väike laululind ja rätsepatöö embleemid. Rohkesti on ka lugejate kujutistega eksliibriseid. Gustav Mootse eksliibrised olid 1962. aastal Moskvas näitusel.

Mootse maalid, enamasti akvarellid kujutavad Karksi ja Viljandi ümbruse kauneid vaateid, Viljandi parke ja lossivaremeid. Eriti armastas kunstnik sügisloodust, mida on kujutatud lüürilise tundetooniga. Mootselt pärinevad ka mitmed head lillemaalid. Samuti on kunstnikku huvitanud sümboolika kasutamine ja muinasjutumaailm näkineidude ja lummustega.[3]

Gustav Mootse oli Kunstnike Liidu liige.

Mootse on avaldanud mitmeid joonistamisõpperaamatuid.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • “Analüütiline ja eksperimentaalpsüholoogilise joonistamise õpetus” (Viljandi, 1921)
  • “Vesivärvide õpetus” (Tartu, 1921)
  • “Perspektiivi õpetus” I-II (Tallinn, 1921, Viljandi, 1921)
  • “Voolimise õpetus” (Viljandi, 1921)
  • “Värvide kokkukõla õpetus” (Rakvere, 1925)
  • “Esteetika ja kunst” (Rakvere, 1925)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Uudisleht 15.juuli 1934 - Eesti karikatuuri häll (lk 7)
  2. P. Ambur. Gustav Mootse eksliibristest. Tartu, 1944
  3. Gustav Mootse

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]