Zvārtava vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Zvārtava vald

läti Zvārtavas pagasts

Zvartavas pagasts COA.png

Pindala: 169,81 km²
Elanikke: 350 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,1 in/km²
Keskus: Stepi
Zvārtavas pagasts LocMap.png

Zvārtava vald (läti keeles Zvārtavas pagasts) on Läti Valka piirkonda kuuluv vald (2. järgu haldusüksus). 2009. aastani kuulus Valka rajooni. Vald piirneb sama piirkonna Valka ja Vijciemsi valla, Ape piirkonna Koivaliina valla ning Smiltene piirkonna Grundzāle vallaga. Eestis piirneb vald Valga vallaga.

Valla pindala on 170 km². 2016. aasta seisuga elas seal 423 inimest.[2] Valla keskus on Stepi küla. Vallavanemaks on Raitis Priede.[3]

Valla vapi kilp on roheline, sellel on kujutatud kolm kuldset käbi kolme paremale painutatud okkapaariga. Roheline värv sümboliseerib valla loodust ja metsarikkust, kuldne aga lootust valla arengule. Käbide arv sümboliseerib kolme sfääri: taevast, maad ja vett ning olevikku, minevikku ja tulevikku.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli valla pindala 86,6 km² ja elanikke oli seal 1364.[5] Aastal 1945 jagati vald Zvārtava ja Aima külanõukogudeks, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Zvārtava külanõukoguga likvideeritav Aima külanõukogu, aga aastal 1961 Aumeisteri külanõukogu kolhoosi «Kalnājs» maad. Aastal 1967 liideti kolhoosi «Straume» maad Koivaliina külanõukoguga (sealhulgas ka piirkonna ajalooline keskus Zvārtava). Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Grundzāle külanõukoguga,[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks, aga aastast 2009 kuulub see Valka piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Vidzeme kõrgustikul, selle kõrgeim koht on Vasukalnsi mägi (88,8 m). Valla suuremad jõed on Koiva koos oma lisajõgede Aima ja Stepupega. Valda jääb arvukalt järvesid, enamik neist moodustab Aumeisteri järvestiku, kuhu kuuluvad suurematest järvedest Salainis (77,8 ha), Vadainis (49,6 ha), Vēderis (50,8 ha), Sēta järv (22,6 ha) ja Garūlis (17,3 ha). Vallas on ka järvestikku mitte kuuluv Cepurīte järv (9,3 ha).

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zaķi ja Mieniķi muinaskalmed ja Veckurpnieki linnamägi.[7] Kohaliku kaitse all on Putrase muinaskalmed, Buliņi keskaegne kalmistu ehk Kirikuase, Eļmi muinaskalmed, Lācīši linnamägi, hiiepaik Tilikase Jaanimägi ja hiiepaik Bedņi Püha pärn.[8] Looduskaitse all on Lejzemnieki tammed, Eļmi pärn, Liepiņi tamm, Gaujmalnieki mänd, Zaķi paju ja Koiva tamm. Lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid, suurem osa neist kasvab Koiva lähistel. Valda jäävad ka 1 hektari suurune Lapiņi järve hoiuala, 2 hektari suurune Taurīši järve hoiuala, 30 hektari suurune Bednese soo hoiuala ja 238 hektari suurune Vadainise soo hoiuala. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[9]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 396 lätlast, 13 venelast, 4 ukrainlast, 2 poolakat ja 2 leedulast.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [11]
Cirgaļi mazciems 15 (2007)
Jaunāmuiža mazciems 7 (2007)
Kaģumciems mazciems 15 (2007)
Mierkalns mazciems 32 (2007)
Putras mazciems 16 (2007)
Stepi vidējciems 122 (2018)
Vērsīši skrajciems 10 (2007)
Zaķi mazciems 57 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]