Vijciemsi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vijciemsi vald

läti Vijciema pagasts

Vijciema pagasts COA.png

Pindala: 141,93 km²
Elanikke: 602 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,2 in/km²
Keskus: Vijciems
Vijciema pagasts LocMap.png
Kankarīšu iezise liivakivikalju paigas, kus Vija Gaujasse suubub

Vijciemsi vald (läti keeles Vijciema pagasts) on Läti Valka piirkonda kuuluv vald (2. järgu haldusüksus). 2009. aastani kuulus Valka rajooni. Vald piirneb sama piirkonna Valka ja Zvārtava vallaga, samuti ka Strenči piirkonna Plāņi vallaga ning Smiltene piirkonna Bilska ja Grundzāle vallaga.

Valla pindala on 142 km². 2016. aasta seisuga elas seal 695 inimest,[2] aga aastal 2010 oli seal 700 elanikku. Valla keskus on Vijciemsi küla. Vallavanemaks on Mārīte Kalniņa.[3]

Valla vapi kilp on hõbedane, selle jagab kaheks osaks Vija jõge sümboliseeriv sinine riba. Alumises osas on Vijciemsi kiriku puulaastudest vooderdust sümboliseeriv hõbedane soomus, ülemises osas on aga hõbedasel väljal Vijciemsi käbikuivatit sümboliseerivad pruunid käbid.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli valla pindala 130 km² ja elanikke oli seal 1594.[5] Aastal 1945 jagati vald Beverini ja Vijciemsi külanõukogudeks, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 liideti Vijciemsi külanõukoguga likvideeritav Beverini külanõukogu.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks, aga aastast 2009 kuulub see Valka piirkonda. Suurema osa vallast võtavad enda alla metsad, mistõttu peamisteks tegevusaladeks on kujunenud metsamajandus ja puidutööstus.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Tālava madalikul. Valla suuremad jõed on Koiva koos oma lisajõe Vijaga, samuti ka selle lisajõgi Stampupe. Vija alamjooks on kärestikuline, selle ääres asub liivakivipaljand Kankarīšu iezis. Veidi maa ülesvoolu asub jõe kaldal linnamäena kasutusel olnud Celīškalnsi küngas, mille suhteline kõrgus on 22 meetrit. Looduskaitse all on Spicrāmise pärn, Bebriņi kask, Bitarinsi aasa pärn, Aunise vanajõe pärn, Aunise vanajõe tuleriituse mänd, Bebriņi metsa kolmeladvaline mänd, Tirase vanajõe paljuoksaline mänd, Mellīte mänd, Māja vanajõe kahe tüvega mänd, Kauķīši tamm, Iežuleja mänd, Tropiņi mänd, jahimaja trassi lehis, Zālītese lehis, Bajāriņi pärn, Bajāriņi tamm, Silbitari künnapuu, Taurenieki pärn, Celīškalnsi mänd, Zāģerīši pärn, Gailīši saar, Bundiņi mänd, Kalniņi lehis, Augstrozese saar, Bērzzemnieki pärn, Mauri künnapuu, Kundziņi vaher, Jaunpuņģi tamm, Zivtiņase mänd, Stampvēveri künnapuu ja Stampvēveri tamm. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[7]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Silbitari ja Paēži muinaskalmed, Celīškalnsi linnamägi, Vijciemsi luteri kirik koos altariga ja Zemnieki talu hoov.[8] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Mādzīna Sookivi ja Pauklīši keskaegne kalmistu ehk Miklāva või Kirikumägi.[9] Kultuurimälestistest asuvad vallas veel Vijciemsi mõisa hooned, muinaskalme ja kultusekoht Bitarīnkalns, etnograafiline talumuuseum "Ielīcas" ning aastal 1895 Mežmuiža külla rajatud käbikuivati, mis on vanim taoline asutus Lätis.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 643 lätlast, 22 venelast, 10 valgevenelast, 2 ukrainlast ja 7 poolakat.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [11]
Bāci skrajciems 27 (2001)
Kairi mazciems 18 (2001)
Lācupi mazciems 22 (2001)
Mežmuiža mazciems 10 (2007)
Peņģi mazciems 26 (2001)
Punkales skrajciems 23 (2001)
Sūbri skrajciems 9 (2001)
Vijciems vidējciems 295 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]