Vijciemsi vald
| Vijciemsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Vijciema pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 141,93 km² | |
Elanikke: 528 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,7 in/km² | |
| Keskus: Vijciems | |
 |
Vijciemsi vald (läti keeles Vijciema pagasts) on vald (2. järgu haldusüksus) Lätis Valka piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Valka ja Zvārtava vallaga, Valmiera piirkonna Plāņi vallaga ning Smiltene piirkonna Bilska ja Grundzāle vallaga.
Valla pindala on 142 km². 2010. aastal oli vallas 700 elanikku, 2016. aasta seisuga elas seal 695 inimest[2]. Valla keskus on Vijciemsi küla. Vallavanem on Mārīte Kalniņa.[3]
Valla vapi kilp on hõbedane, selle jagab kaheks osaks Vija jõge sümboliseeriv sinine riba. Alumises osas on Vijciemsi kiriku puulaastudest vooderdust sümboliseeriv hõbedane soomus, ülemises osas on aga hõbedasel väljal Vijciemsi käbikuivatit sümboliseerivad pruunid käbid.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1935. aastal oli valla pindala 130 km² ja elanikke oli seal 1594.[5] 1945. aastal jagati vald Beverini ja Vijciemsi külanõukoguks, aga 1949. aastal vald likvideeriti. 1950. aastal liideti Vijciemsi külanõukoguga likvideeritav Beverini külanõukogu.[6] 1990. aastal muudeti külanõukogu vallaks. Vald kuulus Valka rajooni. 2009. aastast kuulub see Valka piirkonda. Suurema osa vallast võtavad enda alla metsad, mistõttu peamisteks tegevusaladeks on kujunenud metsandus ja puidutööstus.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Vald asub Tālava madalikul. Kõrgused jäävad vahemikku 47,5-96,4 meetrit. Kõrgemad kohad asuvad valla idaosas.
Valla suuremad jõed on Koiva koos oma lisajõe Vijaga, samuti ka selle lisajõgi Stampupe. Vija alamjooks on kärestikuline, selle ääres asub liivakivipaljand Kankarīšu iezis. Veidi maa ülesvoolu asub jõe kaldal linnamäena kasutusel olnud Celīškalnsi küngas, mille suhteline kõrgus on 22 meetrit. Maavaradest leidub seal vähesel määral liiva, kruusa ja savi. Metsade all on 67,7 % valla maadest.[7]
Looduskaitse all on Spicrāmise pärn, Bebriņi kask, Bitarinsi aasa pärn, Aunise vanajõe pärn, Aunise vanajõe tuleriituse mänd, Bebriņi metsa kolmeladvaline mänd, Tirase vanajõe paljuoksaline mänd, Mellīte mänd, Māja vanajõe kahe tüvega mänd, Kauķīši tamm, Iežuleja mänd, Tropiņi mänd, jahimaja trassi lehis, Zālītese lehis, Bajāriņi pärn, Bajāriņi tamm, Silbitari künnapuu, Taurenieki pärn, Celīškalnsi mänd, Zāģerīši pärn, Gailīši saar, Bundiņi mänd, Kalniņi lehis, Augstrozese saar, Bērzzemnieki pärn, Mauri künnapuu, Kundziņi vaher, Jaunpuņģi tamm, Zivtiņase mänd, Stampvēveri künnapuu ja Stampvēveri tamm. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[8]
Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Silbitari muinaskalmed, Celīškalnsi linnamägi, Vijciemsi luteri kirik koos altariga, 1895. aastal Mežmuiža külla rajatud käbikuivati, mis on vanim taoline asutus Lätis, ja Ielīcase talu. Regionaalse kaitse all on Paēži muinaskalmedi ja Pauklīši keskaegne kalmistu ehk Miklāva või Kirikumägi. Kohaliku kaitse all on hiiepaik Mādzīna Sookivi.[9] Kultuurimälestistest asuvad vallas veel Vijciemsi mõisa hooned, muinaskalme ja kultusekoht Bitarīnkalns.
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
2011. aastal elas vallas 643 lätlast, 22 venelast, 10 valgevenelast, 2 ukrainlast ja 7 poolakat.[10]
Vallas on järgmised külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Bāci | skrajciems | 27 (2001) |
| Kairi | mazciems | 18 (2001) |
| Lācupi | mazciems | 22 (2001) |
| Mežmuiža | mazciems | 10 (2007) |
| Peņģi | mazciems | 26 (2001) |
| Punkales | skrajciems | 23 (2001) |
| Sūbri | skrajciems | 9 (2001) |
| Vijciems | vidējciems | 277 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2017. Vaadatud 16. jaanuaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2018. Vaadatud 16. jaanuaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 618 lk.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 8.01 2024
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vijciemsi vald |
- Vijciemsi vald piirkonna kodulehel (läti, eesti, inglise)