Git

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Git
Git-logo.svg
Autor Linus Torvalds
Arendaja Junio Hamano, Linus Torvalds
Esmaväljalase 21. detsember 2005[1]
Viimane väljalase 2.22.0 / 7. juuni 2019
Kirjutatud keeles C, Bourne Shell, Perl[2]
Platvorm Unix
Suunitlus Versioonihaldus
Litsents GNU GPL
Veebisait git-scm.com

Git on vaba hajutatud versioonihaldustarkvara, mis loodi algselt Linus Torvaldsi poolt Linuxi tuuma arendamiseks. Kuigi Git on enamjaolt serveripõhine, saab seda kasutada ka ilma võrguta arvutis kohalikuks versioonihalduseks. Praegu haldab Giti arengut Junio Harmano.[3]

Git toimib läbi selle, et jaotab versioonid ühe kausta sisse, mida tuntakse ka varamuna (ingl k repository). Iga selline kaust omab täielikku andmeid oma ajaloost ja versioonihaldusvõimalust.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Giti arendust alustas soomlasest tarkvaraarendaja Linus Torvalds 3. aprillil 2005[5], et lihtsustada koostööd Linuxi arendamisel.[6] Git on alates 7. aprillist 2005 serverivormis iseseisvalt üleval ning 16. aprillil 2005 sooritati esimene muudatus, millele eelnenud seisu oli võimalik tarkvara abil taastada.[5]

Alates 26. juulist 2005 on Giti peamine haldaja ja ülalpidaja Junio Harmano, kes avalikustas ka Git 1.0.0 versiooni.[1][3]

Disain[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Giti disain on inspireeritud teistest versioonihaldustarkvaradest, ei olnud varasemad sellised tarkvarad sobilikud Linus Torvaldsi jaoks ning ta valmistas võrdlemisi omanäolise tarkvara.[7]

Gitil on palju omadusi, mis teevad selle kasulikuks mitmetele arvuti kasutajatele. Põhjused, miks paljud arvuti kasutajad kasutavad just Giti võivad olla järgmised:

  • see võimaldab ühtset pilvepõhist asukohta, kus hoida oma koodi;
  • ühest projektist on võimalik teha harusid ning neid hiljem liita või kustutada;
  • meeskonniti töötamine projekti kallal võimaldab igal ühel muuta korraga projektis erinevaid faile;
  • olles avatud lähtekoodiga, peetakse seda usaldusväärseks tarkvaraks;[8][9]
  • versioonihaldus annab võimaluse näha, kuidas projekt on arenenud;
  • kuna mitmed veebipõhised Giti keskkonnad võimaldavad avalikke projekte, saab oma oskusi näidata.[10][11]

Giti kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Git on arendatud peamiselt Linuxil, on see saadaval ka teistele operatiivsüsteemidele nagu Windows ja mac OS X.[12]

On olemas ka erinevad Git teostused, mis toimivad mõnel kindlal programmeerimiskeelel. Näiteks JGit on Java teek, go-git on Go keelel põhinev Giti versioon, Dulwich põhineb Pythonil ning JS-Git on JavaScriptil põhinev Giti alamklassi teostus.[13][14][15][16] Giti olemasolu erinevatel platvormidel ning õpetuste olemasolu veebis teeb Giti kasutamise ja Giti õppimise lihtsaks kõigile, kes on huvitatud. Sama lihtsalt saab süsteemi olemasolul valmis teha ka enda Git serveri, Linux operatiivsüsteemil saab seda teha tunni jooksul.[17]

Giti kasutavad sellised suured ettevõtted ja projektid nagu Google, Facebook, Microsoft, Twitter, Linkedin, Netflix, Perl5, Android, Linux, Eclipse.[18]

Gitil toimiv suurim teenus on GitHub, kus on enam kui 33 miljonit kasutajat.[19]

Git riistvaraliselt[muuda | muuda lähteteksti]

Nõuded Git jooksutamiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Nõuded Giti serveri jooksutamiseks võivad erineda olenevalt näiteks eelistatud meediavormingust, ja internetiühenduse kiirusest. Kui on soovi reaalajas ümber kodeerida faile, on nõuded suuremad. [20]

Miinimumnõuded[muuda | muuda lähteteksti]

  • Intel Core 2 Duo protsessor 1.6 GHz või parem;
  • Windows operatiivsüsteemi puhul vähemalt 1 Gb RAM;
  • Linux operatiivsüsteemi puhul vähemalt 512 Mb RAM;
  • Operatiivsüsteemilt:
    • Windows Vista või uuem,
    • OS X puhul Snow Leopard 10.6.3 või uuem,
    • Linux puhul Ubuntu, Debian, Fedora, CentOS või SuSE;
  • Et kasutada intenetipõhist Giti peab olema internetiühendus. [20]

Soovitatud seadistus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Intel Core 2 Duo protsessor 2.4 GHz või parem;
  • 2 Gb RAM;
  • Operatiivsüsteemilt:
    • Windows Vista või uuem,
    • OS X puhul Snow Leopard 10.6.3 või uuem,
    • Linux puhul Ubuntu, Debian, Fedora, CentOS või SuSE;
  • Et kasutada intenetipõhist Giti peab olema internetiühendus.[20]

Vaja läheb kindlasti ka andmekandjat. Erinevatel Git serveritel võivad olla erinevad nõuded.

Kuidas parem riistvara teeb Giti kasutamist paremaks[muuda | muuda lähteteksti]

Enim soovitatud operatiivsüsteem Giti kasutamiseks on Linux, seal on seda kõige rohkem optimeeritud ja arendatud. Siiski, rohkem tähtis on riistvara valik. Giti puhul on enim tähtsad CPU, RAM ning andmekandja.[21]

CPU ehk protsessori tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Enim tähtis on CPU puhul tuumade arv, see võimaldab serveri kasutajate arvu suurendada. Väiksemate projektide jaoks on soovitatud kas 2 või enam tuumaga protsessor, sest see toetab kuni 500 kasutajat ning taustal olevad tööd saavad ka süsteemi suurema aeglustamiseta tehtud. Suured Giti serverid kasutavad palju enamate tuumadega protsessoreid, kui kõik toimub ühe masina peal. Näiteks, 64-tuumaline protsessor toetab kuni 40000 kasutajat.[21]

Andmekandja tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Vajalik andmekandjate kogumaht oleneb peamiselt sellest, kui suurt mahtu kõik serveris olevad repositoryd kokku võtavad. Arvestama aga peab, et üldjuhul on Gitis arendatavad projektid ning need aina suurenevad. Kui väikese kasutajahulgaga serveris on piisavalt mälu ning piisav protsessor, siis suurte projektide puhul jääb peamiseks pudelikaelaks andmekandjate otsinguajad. Kiire kõvaketta või SSD (pooljuhtketta) olemasolu kiirendab tööd märgatavalt. [21]

Muutmälu tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Muutmälu tähtsust saab vaadata kahest nurgast, selle kiirusest ja selle mahust. Eelistatud on loomulikult suured ja kiired mälumoodulid. Kiirus aitab kaasa eriti väikeste projektide puhul, serverisse laadimine ja alla laadimine oleks justkui kohesed, kui repository maht ei ületa mälumahtu. Sellest tuleb ka välja, et mälu suurus on tähtis. Muutmälu suuruse tähtsusele lisab juurde veel ka see, et enamjaolt kasutavad Git servereid mitmed kasutajad, mitte vaid üksikkasutaja. [21]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]