Server

Allikas: Vikipeedia

Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist.

Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti.

Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest:

  • Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis.
  • Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas võrgus olevate arvutite vajadusi.
  • Tarkvara/riistvara süsteem (tarkvara teenindus, mis jookseb selleks ettenähtud arvutil) nagu andmebaasi server, failiserver, e-posti server, printeri server.

Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse.

Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Serverid tagavad põhilised võrguteenused, kas kasutajatele mingi suure organisatsiooni võrgus või erakasutajatele üle Interneti. Terminit "server" kasutatakse küllalt palju infotehnoloogias. Hoolimata paljudest serveritele suunatud toodetest (nagu serveritele mõeldud riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteemid), on server teoreetiliselt iga arvutiseeritud protsess, mis jagab ressursse ühe või rohkema kliendiga. Näiteks on server süsteem, mille järgi operatsioonisüsteem jagab failid kasutajatele.

Riistvaralises tähenduses mõeldakse serveri all tavaliselt arvuteid, mis on ettenähtud hostima tarkvaralisi rakendusi suure koormusega võrgukeskkonnas.

Kui paljud personaalarvutid on küllalt võimsad, et olla võrguserveriteks, siis selleks ettenähtud serverarvuti sisaldab omadusi, mis teevad ta sobivamaks kasutamaks tootlikus keskkonnas. Nende omaduste hulka võivad kuuluda kiirem protsessor, suuremas mahus ja kiirem muutmälu ja mitu suurt kõvaketast.

Serveri riistvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Serveririiul tagant vaadatuna
IBM HS20 blade severiarvuti

Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu, siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses.

Serverid töötavad tavaliselt pikka aega ilma katkestusteta ja nendes olevale infole peab olema ligipääs pidevalt tagatud. Selle tõttu on serveri riistvara usaldusväärsus ja vastupidavus üliolulise tähtsusega. Kuigi serveri võib kokku panna ka tavaarvuti osadest, omavad kriitilise tähtsusega serverid ideaalis väga veakindlat ja spetsiaalset riistvara, millel on madal veasagedus, et viia serveri töövõimeaeg maksimumini, sest isegi lühiajaline katkestus võib maksma minna rohkem kui süsteemi ostmine ja paigaldamine. Näiteks juba mõne minutilise katkestusaja puhul väärtpaberiturul oleks õigustatud kulutus täielikult välja vahetada süsteem millegi rohkem usaldusväärsega.

Serverid võivad sisaldada kiiremaid, suurema mahutavusega kõvakettaid, suuremaid ventilaatoreid või vesijahutust, et soojust ära juhtida, ja puhvertoiteallikat, mis kindlustab, et serverid jätkavad töötamist ka elektrikatkestuse korral. Need komponendid pakuvad paremat jõudlust ja vastupidavust vastavalt suurema raha eest. Serverid omavad riistvaralist liiasust – rohkema kui ühe seadme paigaldamine (toiteplokkid, kõvakettad), kindlustamaks, et ühe rikke puhul on teine kohe saadaval ning infot ei läheks kaduma. Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada.

Selleks, et parandada vastupidavust, kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID kettamasiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis laseb neid vahetada jooksvalt, ilma et selleks peaks serveri välja lülitama. Ülekuumenemise vältimiseks on serveritel võimsamad ventilaatorid. Kuna servereid haldavad tavaliselt kvalifitseeritud insenerid, on nende operatsioonisüsteemid suunatud rohkem stabiilsusele ja jõudlusele kui kasutuslihtsusele ja kasutajasõbralikkusele.

Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head internetiühendust ja suurendatud turvalisust, siis paigutatakse nad tavaliselt selleks ettenähtud serverikeskustesse või serveriruumi. Serverid eraldavad palju soojust ja temperatuur ruumis võib tõusta üle normi. Et seda ei juhtuks, on serveriruumid varustatud konditsioneeridega. Serverite pesad on tavaliselt madalad ja laiad, kohandatud nii, et serveririiulisse mahuks üksteise kõrvale mitu seadet. Erinevalt tavalistest arvutitest, saab servereid tavaliselt seadistada, sisse ja välja lülitada ja taaskäivitada eemalt, kasutades ribavälist haldamist (Out-of-band management). Serverite riistvara käivitumine ja operatsioonisüsteemi laadimine võtab kaua aega, sest komponendid käivituvad järgemööda, et toidet mitte ülekoormata.

Serverite süsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremate võimuste vajadusel liidetakse serverid kokku kobararvutiks (inglise Computer cluster)[1][2]. Kui on vaja ühendada mitmed klastrid või veel suuremaid võimsusi, siis kasutatakse võrkraalimist(inglise Grid computing)[3][4] ja võrkandmetöötlust. Võrdle ka virtuaalmasinaga. Serverite virtualiseerimisega on 21. sajandi alguses jõutud pilvandmetöötluseni (inglise Cloud computing)[5][6]. Suurte andmemahtude salvestamise kohta vaata EMC²[7][8].

Serveri operatsioonisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks:

  • graafiline kasutajaliides kas puudub või on valikuline;
  • mingil määral võimeline ümberseadistama ja uuendama nii riistvara kui tarkvara ilma taaskäivitumiseta;
  • edasiarendatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest;
  • andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel;
  • paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus;
  • kõrgendatud turvalisus kasutajate, ressursside, andmete ja mälu kaitsega;
  • kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks ehitatud operatsioonisüsteeme.

Serveritele orienteeritud operatsioonisüsteemid suhtlevad sensorite kaudu riistvaraga. Nad suudavad tuvastada ülekuumenemist, protsessori või ketta riket ja anda sellest teada haldajale ning rakendada ise mõningaid abinõusid. Serverid peavad varustama paljusid kasutajaid teatud kindlate teenustega, samas kui personaalarvuti peab suutma jooksutada suurt hulka erinevaid rakendusi, mida kasutaja parasjagu vajab. Sellepärast erinevad serveri operatsioonisüsteemid tavaarvuti operatsioonisüsteemidest. Kuigi on võimalik panna operatsioonisüsteemi korraga tagama teenuseid ja vastama kiirelt kasutaja vajadustele, siis tavaliselt kasutatakse serveritel ja personaalarvutitel siiski erinevaid operatsioonisüsteeme. Mõndasid operatsioonisüsteeme on saadaval nii serveri kui tavaarvuti versioonis ning neil on tavaliselt sarnane kasutajaliides. Levinumad operatsioonisüsteemid serveritel on UNIXil baseeruvad, BSD-perekond ja Linuxi erinevad distributsioonid ning Microsoft Windows Server.[9] Kuigi serveri ja personaalarvuti operatsioonisüsteemide roll jääb erinevaks, on arengud riistvara ja tarkvara usaldusväärsuses hägustanud nendevahelisi piire. Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti vaid konfiguratsiooni poolest.

Internetis tegutsevad serverid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peaaegu kogu Interneti struktuur baseerub klient-server mudelil. Kogu internetiliiklust juhivad nimeserverid, domeeninimede süsteem ja ruuterid.

Maailmas töötavad vahetpidamata miljonid serverid, mis on ühenduses Internetiga:

Iga kasutaja poolt tehtud tegevus nõuab ühte või mitut tegevust ühe või mitme serveri poolt.

Serverite energiatarve[muuda | redigeeri lähteteksti]

Serverite elektrikulu maailmas kahekordistus aastate 2000 ja 2005 vahel, tõustes 12 miljardilt 23 miljardi kilovatt-tunnini. Enamikke serverite kasutegur praegusel ajal on 20–40%, mis tähendab, et nad raiskavad ära rohkem kui poole neile tulevast elektrienergiast.[10]

Aastal 2005 moodustas USA-s serverite poolt kulutatud energia 0,6% kogu kulutatud energiast. Lisaks kulus veel 0,6% energiast jahutussüsteemide peale, mis on vajalikud vältimaks serverite ülekuumenemist.[11]

Praegu kulub USA-s nii serverite kui nende jahutussüsteemide peale 2,5% energiast. Aastal 2010 arvati, et kui selline trend jätkub võib serverite energiatarve 2020. aastaks ületada lennuliikluse energiatarbe.[12]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]