Ulmo

Allikas: Vikipeedia
Ulmo
Sünniaeg Enne Esimese Ajastu algust ja Arda loomist
Surmaaeg Surematu
Rahvus Ainur
Kultuur Valar
Sugu Mees
Teised nimed Ullubôz, Ulubôz, Merede Kuningas, Veteisand

Ulmo ka Ulubôz, Ullubôz või Ulumō on tegelane Tolkeni mütoloogias. Ta ilmub esmakordselt Silmarillionis kui haldjate jumal või Valar, kes sarnaneb vanakreeka Poseidoni, vanarooma Neptunuse, keldi Manannán mac Liri ja skandinaavia Ægir-iga. Ulmo on tiitel, mis tähenda "See kes valab." Ta oli üks Arda (maailma) peaarhitekte.

Ulmole allub igasugune vesi Keskmaal, olgu tegemist mere, järve, jõe või vihma, udu või kastega. Täheajastul aitas Ulmo haldjatel jõuda Surematutele Maadele ning ta õpetas neile muusikat ja merendust. Ulmo ei võtnud kuigi sageli kuju, aga kui võttis, oli ta tavaliselt hiiglaslik merekuningas, kes tõusis vetesügavustest lainetest ja vahuharjalise kiivriga ning hõbeda ja smaragdidega kaunistatud rüüs. Tema hääl oli tugev ja sügav ning kui ta puhus oma valgeid merekarp-sarvi ulumuure, kaikus nende heli vastu kogu merel.[1]

Ulmo mängis olulist rolli ka Tuori seiklustes. Kui Tuor oli minemas Gondolini kuningas Turgonit hoiatama, oli just Ulmo see, kes Tuori juhatas ja hoiatas. Ulmot kartsid eriti päkapikud ja orkid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Marek Laane 2002, "Tolkieni entsüklopeedia". OÜ Greif, lk 238