Isildur

Allikas: Vikipeedia

Isildur on tegelane J. R. R. Tolkieni teostes.

Ta on Elendili vanem poeg, sündis 3209 Teisel Ajastul (T.A.), tapeti 3441 T.A. ehk aastal 1 Kolmandal Ajastul. Noore mehena päästis ühe Valge Puu vilja Ar-Pharazoni käsilaste käest. Põgenes koos isaga Númenori Hukust, tema käsutuses oli kolm laeva ja need paisati koos tema venna omadega Anduini suudmeala lähedale. Loob koos oma venna Anarioniga Gondori Kuningriigi, nad lasevad ehitada Osgiliathi selle pealinnaks, Isildur asub elama Minas Ithilisse. 3429 ründab Sauron Minas Ithilit, rüüstab selle ja süütab Valge Puu põlema. Isildur põgeneb põhja ja naaseb koos oma isa ja Viimse Liidu armeedega, sõdib kõik 10 aastat ja kui viimses võitluses hukkuvad nii Elendil kui Sauron, lõikab oma isa mõõga killuga küljest Sauroni sõrmusesõrme ja võtab Sõrmuse oma valdusse. Ta elab mõnd aega Minas Anoris (ja istutab sinna Valge Puu seemne oma venna mälestuseks), kirjutab mõne üriku ja annab siis valitusohjad Melendilile, Anarioni pojale, ning suundub ise väikese kaaskonnaga oma kolme poja seltsis Põhja Kuningriigi suunas. Võhumõõgaväljadel neid rünnatakse ja peaaegu kõik tapetakse. Isildur üritab Sõrmuse abil nähtamatuks muutununa ujudes põgeneda, ent Sõrmus libiseb ta sõrmest välja ning orkid lasevad ta maha.