Gábor Bereczki

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Gábor Bereczki 18. mail 2011 Tallinnas.

Gábor Bereczki (24. märts 1928 Békés4. aprill 2012 Budapest[1]) oli ungari fennougrist ja tõlkija.

Bereczki sündis Alföldi väikelinnas Békésis ja lõpetas samas gümnaasiumi. Miklós Zsirai raamatu „Finnugor rokonságunk” ("Meie soome-ugri sugulus") mõjul tekkis tal huvi keelesuguluse küsimuste vastu. 1948. aastal astus ta Budapesti Pázmány Péteri ülikooli, kuid jätkas teisel kursusel õpinguid Rumeenias Bukaresti ülikoolis ning lõpetas oma õpingud 1952. aastal seal. Ta läks aspirantuuri Leningradi ülikooli, kus kirjutas valmis ja kaitses kandidaadiväitekirja („Финно-угорские элементы марийского языка” – "Mari keele soome-ugri elemendid", 1959) ning töötas seejärel ühe aasta samas lektorina. Samal ajal käis ta korduvalt Marimaal, et paremini tundma õppida keelt ja rahvast ning samuti Eestis, kus Tartu Ülikooli soome-ugri õppetooli tollane juhataja Paul Ariste aitas teda uurimistöös. Sel ajal tutvus ta ka hilisema abikaasa Mai Kiisaga (töötas pikka aega eesti keele õpetajana Budapesti ülikoolis).

Seejärel õpetas ta Loránd Eötvösi ülikooli (ELTE) soome-ugri õppetoolis ning oli 1973–1986 õppetooli juhataja. Ta tegi rahvamuusikauurija László Vikáriga korrapäraselt kogumisretki Volga keskjooksul elavate soome-ugri ja turgi rahvaste juurde. 1986 kaitses ta Ungari Teaduste Akadeemias doktoriväitekirja "Mari keeleajaloo alused" ("Grundzüge der tscheremissischen Sprachgeschichte" I–II). 1986–1997 oli ta fennougristika professor Udine Ülikoolis, kus õpetas ungari keele kõrval ka eesti, soome ja mari keelt ning fennougristikat. 1998. aastast jätkas ta pensionärina – sageli ka Eesti kodus – teaduslikku ja tõlketööd, aga ka õpetamist Budapesti ülikoolis.

Töö ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Gábor Bereczki fennougristika-alasest teadustegevusest võib esile tõsta kolme suurt valdkonda: soome-ugri häälikuajalugu (sh etümoloogia), mari keele kirjeldav ja ajaloolisest vaatepunktist uurimine ning soome-ugri ja turgi keelte suhete uurimine. Kitsam eriala oli algusest peale mari keel, aga ta tegeles ka silmapaistvalt mordva ja permi keeltega. Tema doktoriväitekiri "Mari keeleajaloo alused" on asendamatu alustöö, mida hiljem ilmunud „Mari keele ajalooline morfoloogia” täiendab. Tema keeleajaloolised uurimused, soome-ugri ja turgi keelte kokkupuutepunktidega tegelevad tööd, etümoloogiaartiklid, mitmes keeles retsensioonid ja kriitika ilmusid arvukates Ungari ja välismaa ajakirjades ning kogumikes.

1958–1979 käis ta koos László Vikáriga 12 korral ekspeditsioonidel Volga-Kama piirkonnas, soome-ugri (mari, mordva, udmurdi) ja turgi (baškiiri, tšuvaši, tatari) rahvalaule kogumas, salvestades need magnetofoniga. Rohkem kui 300 külast koguti ligi neli tuhat rahvalaulu, millest osa on avaldatud (kirjastuses Akadémiai Kiadó aastatel 1971, 1979, 1989, 1999), ning viisid lõpule Kesk-Volga piirkonna rahvalaulude võrdluse ungari rahvamuusikaga.

Ta tõlkis palju soome-ugri rahvaste folkloori (näiteks eesti muinasjutte), kuid peamiselt siiski eesti ilukirjandust. Ta tõlkis ungari keelde 25 eesti prosaisti ja 35 poeedi teoseid, sealhulgas Anton Hansen Tammsaare "Tõe ja õiguse" esimese köite (tõlkes "Orcád verítékével"). Gabor Berecki oli 1970. aastal Budapestis ilmuma hakanud kuueköitelise "Maailmakirjanduse leksikoni" eesti kirjandust ja kirjanikke käsitlevate artiklite autor.

Ungari kirjandust mõjutas ja rikastas omas ajas oluliselt[viide?] Gabor Bereczki poolt ungari keelde tõlgitud Soome kirjandusklassiku Väinö Linna romaan "Tundmatu sõdur"("Az ismeretlen katona", Magvető Könyvkiadó, 1982) ja Lauri Viita romaan "Moreeni".

Gabor Bereczki tegi "Kalevipoja" ungarikeelsele tõlkele reaaluse tõlke ning kirjutas kommentaarid ja järelsõna meie rahvuseepose ungarikeelsele väljaandele (1985), kuid ta oli samas rollis, kui tehti uut "Kalevala" ungarikeelset versiooni, mis ilmus samuti 1985.

Ta töötas aastaid koos Klárá Agyagásiga mari etümoloogilise sõnaraamatu koostamisel[2], jätkates samas ülikooli juures õpetamist. Gabor Bereczkil jäi kahjuks lõpetamata suure eesti-ungari sõnaraamatu käsikiri (valmis enam kui 2000 lehekülge käsikirja), mille koostamisel ta viimasel aastakümnel intensiivselt töötas.

1990. aastal valiti ta Tartu Ülikooli keeleteaduse audoktoriks[3].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Gábor Bereczki oli abielus Mai Kiisk-Bereczkiga (sünd. 1929), kes aastaid õpetas eesti-ja vene keelt Budapesti kõrgkoolides. Nende pojad on Andres Bereczki (sündinud 1962), kes on Eesti Vabariigi aupeakonsul Ungaris ja õpetab eesti keelt Budapesti Ülikoolis ning Urmas Bereczki (sündinud 1957), kes on keraamik, ajaloolane ja kultuuridiplomaat. Vanem poeg Urmas Bereczki on olnud diplomaadiks Ungari saatkonnas Helsingis (1992–1996) ja Ungari Instituudi direktor Tallinnas (1999–2005 ja alates 2011). Gábor Bereczki perel on erilised teened Eesti-Ungari kultuurisidemete arendamisel. Bereczkite pere on haruldane seetõttugi, et sellest perest on juba kolme liiget autasustatud Eesti Vabariigi poolt Maarjamaa Risti teenetemärgiga: Gábor Bereczki (Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk); Mai Kiisk-Bereczki (Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk); Andres Bereczki (Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk). Gábor Bereczki oli enam kui pool sajandit tihedalt seotud Eestiga ja tema teiseks koduks oli Pärnumaal Koonga vallas Pikavere külas asuv Kalama talu, kus valmis nende aastate jooksul suur osa Gábor Bereczki loomingust. [viide?]Professor Gabor Bereczki viimaseks sooviks oli saada sängitatud Eestisse, Pärnumaale Mihkli kihelkonna kalmistule. 20. aprillil 2012 jätsid lähedased, sõbrad ja kolleegid temaga hüvasti Budapestis ja 22. mail sängitati professor Gábor Bereczki põrm Mihkli kalmistule.[4] [5]

Tema auks ilmunud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bereczki emlékkönyv (Szerk. Domokos Péter, Pusztay János). Budapest, 1988. (60. születésnapjára).
  • Ünnepi könyv Bereczki Gábor 70. születésnapja tiszteletére (Válogatott írásait a Finnugor Tanszék tette közzé). Budapest, 1998.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Estland : [Album] / Text von Gábor Bereczki ; Fotos von Endre Rácz ; [aus Ungarischen übertragen von Liane Dira]. Leipzig : Koehler & Amelang, 1977, 84 lk.
  • Estland : [Album : Übertragung aus dem Ungarischen]. Text von Gábor Bereczki; Fotos von Endre Rácz. Hanau : Dausien, 1976, 84 lk.
  • Észtország : rokonaink földje: [album] / fényképezte: Endre Rácz ; a szöveget írta: Gábor Bereczki. Budapest: Corvina,1975.
  • Esztország a fordulat után. Válogatta és szerkesztette: Bereczki Gáborné, Mai Kiisk. Savariae, 1994, 340lk.
  • Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Kalevipoeg : észt hösének. A nyersford. kész., a jegyz., szövegmagyarázatot és utószot írta Bereczki Gábor ; forditotta Rab Zsuzsa ; a fényk. Jüri Karm. Budapest : Európa, 1985.
  • Lönnrot, Elias. Kalevala. A finn eredetiböl forditotta Vikár Béla ; [az utószó Hajdú Péter munkája] ; [a jegyzeteket Bereczki Gábor állította össze]. Budapest:Helikon kiadó,1985.

Keeleteaduslikke teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • A magyar nyelv finnugor alapjai, Budapest, 1986, 1987, 1996, 1998, 2003.
  • Chresthomathia ceremissica, Budapest, Tankönyvkiadó, 1990.
  • Grundzüge der tscheremissischen Sprachgeschichte I−II., Studia Uralo-Altaica 34–35.; 1992, 1994.
  • Fondamenti di linguistica ugro-finnica, Udine, 1998.
  • Bevezetés a balti finn nyelvészetbe, Budapest, Universitas, 2000.
  • A cseremisz nyelv történeti alaktana (Studies in Linguistics of the Volga Region), Debrecen, Kossuth Egyetemi Kiadó., 2002.
  • Permsko-marijskie leksicheskie sovpadenija, Linguistica Uralica 41, 2005.
  • Vzaimosvjazi jazykov volgo-kamskogo areala, Joškar-Ola, CIFU (Rahvusvaheline Fennougristikakongress) 2005.
  • Bereczki Gábor–Agyagási Klára: Mutatvány a készülő cseremisz etimológiai szótárból, Nyelvtudományi Közlemények 103., 2006.
  • Der Sprachbund des Wolga-Kama Gebietes, Incontri Linuistici 30, 2007.
  • Etymologisches Wörterbuch des Tscheremissischen (Mari). Der einheimische Wortschatz. Nach dem Tode des Verfassers Winkler, Eberhard; Agyagási, Klára. Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 86. Harrassowitz Verlag, Wiesbaden, 2013.

Publitsistika[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lennart Meri Hegyen-völgyön: (Kobrák és karakurtok nyomában ; Hajóinasok a zöld óceánon), Táncsics, 1965 (Kobrade ja karakurtide jälgedes; Laevapoisid rohelisel ookeanil)
  • Anton Hansen Tammsaare Orcád verítékével, Európa Könyvkiadó, 1967 (Tõde ja õigus, I)
  • Anton Hansen Tammsaare Sötét sziklák, Európa Könyvkiadó, 1970 (Kõrboja peremees)
  • Anton Hansen Tammsaare. Juudit = Judit. Tõlkija ja eessõna: Bereczki Gábor ; toimetaja Pusztay János ; kaas: Masszi Ferenc. Szombathely, 1999.
  • Friedebert Tuglas A kis Illimar, Európa Könyvkiadó, 1971 (Väike Illimar)
  • Väinö Linna Az ismeretlen katona, Magvető Könyvkiadó, 1982 (Tundmatu sõdur)
  • Jaan Kross A cár őrültje, Európa Könyvkiadó, 1983 (Keisri hull)
  • Jaan Kross Martens professzor elutazása, Európa Könyvkiadó, 1989 (Professor Martensi ärasõit)
  • Viivi Luik "A történelem szépsége", Osiris 2000, 1998. (Ajaloo ilu)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Ülikooli audoktor (1990)
  • Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk (1998)
  • Ungari teeneterist (Magyar Köztársasági Érdemrend tisztikeresztje) (2003)
  • Soome Valge Roosi Rüütelkonna 2. järgu rüütliristi kavaler (Suomen Valkoisen Ruusun ritarikunnan kunniamerkki)
  • Ungari Teaduste Akadeemia suur auhind (Mari rahvalaulud, 1971, koostamise ja tõlkimise eest)
  • Ungari Haridusministeeriumi preemia (A.-H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I tõlkimise eest, 1967)
  • Õpetatud Eesti Seltsi auliige
  • Soome Kirjanduse Seltsi liige
  • Kalevalaseura liige
  • Societas Uralo-Altaica (Hamburg) liige
  • Eesti kirjanduse aastapreemia (1990)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elhunyt Bereczki Gábor
  2. Bereczki Gábor "Újabb tendenciák a cseremisz etimológiai kutatásokban", Argumentum, 6, 2010.
  3. Audoktorid
  4. Rein Veidemann, Kalama Gabori mälestuseks
  5. Gábor Bereczki 24.03.1928 – 4.04.2012. – Sirp, 13. aprill 2012, lk. 29)

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

  • Szilárd Tóth: Габору Берецки исполнилось восемьдесят Linguistica Uralica 44.3, 2008, lk 237–239.
  • László Honti: Bereczki Gábor 80 éves (pdf). Magyar Nyelv c. folyóirat. Az ELTE BTK-n 2008. április 1-jén elhangzott köszöntő kissé módosított változata. (Hozzáférés: 2010. május 16.)
  • Honti, László. Gábor Bereczki 70 Jahre alt. – Linguistica Uralica, 1998, nr. 2, lk. 140–143.
  • Gábor Bereczki 24.03.1928 – 4.04.2012. – Sirp, 13. aprill 2012, lk. 29.
  • Paula Palmeos. Gábor Bereczki tähtpäeva puhul. – Looming, 1988, nr. 3, lk. 524–525.
  • Paula Palmeos. Gábor Bereczki 50. – Keel ja Kirjandus, 1978, nr. 3, lk. 185–186.
  • Karl Siilivask. Bereczki, Gábor. – Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, kd. 1, lk. 131.
  • Gábor Bereczki. – Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, kd. 1: Eesti elulood, lk. 34.
  • Eerik Teder. Gábor Bereczki. – Eesti kirjanduse leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk. 60–61.
  • Teder, Eerik. Gábor Bereczki. – Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk. 46.
  • Teder, Eerik. "Juudit" ungari keeles. – Sirp, 1999, 3. dets., lk. 4.
  • Gábor Bereczki auväärne sünnipäev. – Keel ja Kirjandus, 2003, nr. 4, apr., lk. 294–297(Tiiu Kokla).
  • Ungari juubilare : [keeleteadlaste sünnipäevad] / Anu Nurk, Tõnu Seilenthal/. – Uurali keelte intra- ja interlingvistilised ühisjooned = Intra- and interlinguistic common features of Uralic languages. Tartu, 2003. (Fenno-Ugristica ; 25). Lk. 189–190.
  • Gábor Zaicz. Raamat. – Linguistica Uralica, 1996, nr. 4, lk. 197–301: Arvustus: Bereczki, Gábor. Grundzüge der tscheremissischen Sprachgeschichte I : Szeged, 1994. (Studia Uralo-Altaica, 35). 154 S.; II : Szeged, 1992. (Studia Uralo-Altaica, 34)
  • Peeter Järvelaid. Professor Bereczki ärasõit. – Eesti Elu (Toronto), 27. aprill 2012, lk. 7 ja 4. mai 2012, lk. 13 http://www.eestielu.ca/et/elu/in-memoriam/201-professor-bereczki-aerasoit
  • Peeter Järvelaid. In memoriam. Gabor Bereczki (28.03.1928-4.04.2012). - Universitas Tartuensis, 2012, nr. 5(2405), lk. 51-52 http://www.ajakiri.ut.ee/1157137
  • Peeter Järvelaid. Professorihärra Gabor Bereczki ärasõit. - Pärnu Postimees, 18. mai 2012 http://www.parnupostimees.ee/845810/professoriharra-g-bor-bereczki-arasoit/
  • Rein Veidemann. Kalama Gabori mälestuseks. - Postimees. Arvamus. Kultuur, 2. juuni 2012, lk. 8.
  • Peeter Järvelaid. Professor Bereczki ärasõit. – Eesti Päevaleht (Rootsi), 6. juuni 2012, lk. 11.