Mai Kiisk-Bereczki

Mai Bereczki (Maimu, aastani 1957 Kiisk; 27. veebruar 1929 Koonga Pärnumaa – 31. juuli 2018 Budapesti lähedal) oli keeleteadlane ja pedagoog.

Ta õppis Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1953 vene keele ja kirjanduse erialal. Oli 1953–1957 TRÜ õppejõud (vene keel erialakeelena, eesti keel muukeelsetele õppejõududele), võttis osa Paul Ariste üldkeeleteaduse ja skandinavistika erikursustest (1954–1956) ning rootsi keele kursusest Leningradi ülikoolis (1958–1959), tegi kaastööd ajalehtedele Edasi ning Sirp ja Vasar.

15. detsembrist 1959 elas ta perega Budapestis. Suviti viibis perekond Pärnumaal kodukülas. 1960. aastast oli ta Budapesti Majandusülikooli assistent, 1976–1990 dotsent (vene keel erialakeelena välissuhete ja väliskaubanduse osakonnas, üliõpilaste kultuuri- ja kirjandusprogrammide juhendamine, töö Budapesti Riikliku Võõrkeeltekeskuse eksamikomisjoni liikmena vene ja eesti keele eksamite hindamisel).

1966. aastast õpetas ta Budapesti ELTE ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juhataja professor György Lakó kutsel eesti keelt soome-ugri eriala üliõpilastele. Alates 1990. aastate teisest poolest oli soovijatel võimalik eesti keelt õppida eesti keele ja kultuuri eriharus. Mai Bereczki oli üks eriharu baasprogrammi koostajaid, viimati õpetas ta fakultatiivset fraseoloogiakursust. Eesti keele ja kirjandusega tegelevad Ungaris paljud Mai Bereczki endised ja praegused õpilased, kellest mitmed on endale juba nime teinud (tõlkijad, keele- ja kirjandusteadlased, keelepoliitikud jne).

Koos Győző Fehérvári ja Gábor Bereczkiga võttis Mai Bereczki 26. novembril 1990 osa Budapestis toimunud Ungari-Eesti Seltsi asutamiskoosolekust. Juhatuse liikmena on ta Seltsi kokkutulekute organiseerimisest ja kultuuriprogrammide koostamisest osa võtnud praeguseni (aastas on Seltsil 6 kokkutulekut, nende teemad on seotud Eesti ajaloo, poliitika, majanduse, kirjanduse, kunsti, aktuaalsete päevasündmustega jne, 19 aasta jooksul teeb see kokku 114 programmi). 25 aastat oli Mai Bereczki tihedas koostöös luuletaja ja tõlkija Géza Képesiga, mille tulemusena võib eesti luule paremikku lugeda nüüd ka ungari keeles.

Väljaanded

• "Eesti luuletajad. 20 saj. eesti lüürika" koos Gábor Bereczki ja Győző Fehérváriga (Budapest 1975).
• Kakskeelne, kaheosaline luuleantoloogia "Kellade hellus" .Valinud, koostanud, ees- ja järelsõna kirjutanud, eluloolised andmed kokku seadnud Mai Kiisk-Bereczki. 2000. Szombathely 2001. aasta tõlkepreemia Eestis.
• Kakskeelne, kaheosaline lühiproosa valimik "Kookonist kooruv liblikas. Lühiproosat sajandilõpu Eestist". Valinud, koostanud, eessõna kirjutanud, eluloolised andmed kokku seadnud Mai Kiisk-Bereczki. Szombathely 2002.
• Artiklikogumik "Eesti enne pööret". Eesti autorite artiklid valinud ja kogumikule eessõna kirjutanud Urmas Bereczki ja Mai Kiisk-Bereczki. Savaria 1992. Seeria Folia Estonica 1.
• Artiklikogumik "Eesti pärast pööret". Valinud ja koostanud Mai Kiisk–Bereczki. Savaria 1994. Seeria Folia Estonica 2.

Tunnustus

• 1989 – Avatud Eesti Fondi aastapreemia
• 2000 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde: Eesti luule antoloogia "Kellade hellus" I-II ungarikeelse väljaande koostamine)
• 2005 – Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk
• 2009 – Ungari Vabariigi Kuldne Teeneterist Ungari-Eesti sidemete arendamise, Ungari kultuuri tutvustamise eest Eestis ja Eesti kultuuri edendamise eest Ungaris

Isiklikku

Mai Bereczki oli 1957–2012 abielus Gábor Bereczkiga (1928–2012). Nende pojad on Andres Bereczki (sündinud 1962), kes on Eesti Vabariigi aupeakonsul Ungaris ja õpetab eesti keelt Budapesti Ülikoolis, ning Urmas Bereczki (sündinud 1957), kes on keraamik, ajaloolane ja kultuuridiplomaat. Vanem poeg Urmas Bereczki on olnud diplomaadiks Ungari saatkonnas Helsingis (1992–1996) ja Ungari Instituudi direktor Tallinnas (1999–2005 ja 2011–2015). Mai ja Gábor Bereczki perel on erilised teened Eesti-Ungari kultuurisidemete arendamisel. Bereczkite pere on haruldane seetõttugi, et sellest perest on juba kolme liiget autasustatud Eesti Vabariigi poolt Maarjamaa Risti teenetemärgiga: Gábor Bereczki (Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk); Mai Kiisk-Bereczki (Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk); Andres Bereczki (Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk).

Mai Bereczki oli Gábor Bereczki abikaasa, Urmas ja Andres Bereczki ema. Ta ema vend Mihkel Lüll (1883–1941) oli kirjamees, metsamees, põllumees, sõjamees ja poliitik. Vabadussõja järel demobiliseeritud sõdurite liidu esimees. Tema isapoolne esivanem Hans Kiisk oli teadaolevalt Koonga valla esimene eestlasest vallakirjutaja.