Fundamentalism

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib dogmade sõnasõnalisest tõlgendamisest; epistemoloogilise fundamentalismi kohta vaata artiklit Fundatsionism

Fundamentalism on alustõde, kindlatelt alustelt lähtuv maailmavaade, mis väljendub ka tegevuses. Fundamentalismi pooldaja (fundamentalist) tõlgendab mingi õpetuse alusdogmasid või liikumise juhti(de) ütlusi sõna-sõnalt ja täidab neid kõrvalekaldumatult.

Mõiste „fundamentalism” hakati kasutama 20. sajandi alguse Ameerika Ühendriikides (1910.a.), kui konservatiivsete vaadetega protestantlidest eraldusid fundamentalistlikud protestandid. See oli reaktsioon darvinismi pealetungi vastu. Ameerika fundamentalistlike protestantide arusaamad olid: piibli eksimatus; maailma ja inimkonna otsene loomine mitte millestki (darvinistliku evolutsiooni vastu); imede tõepärasus (Jeesuse neitsistsünd ja ülestõusmine); asendav lunastus (õpetus, mille kohaselt Kristus suri inimkonna pattude lepituseks).[1]

1920. aastal hakati fundamentalistik nimetama inimest kes võitleb usu eest. Nimetus laienedes kõigepealt teistele religioonidele (eriti islamile ja judaismile, aga ka hinduismile ning isegi budismile) ning seejärel ka mitmesugustele mittereligioossetele nähtustele, seda eriti argises keelepruugis. /../ Fundamentalistid näivad olevat inimesed, kes on mitmekesisuse vastu. /../ Selguse huvides alati oluline määratleda, millistes seostes sõna „fundamentalism” kasutatakse, sest see on mõiste, mis saab oma täpsema sisu ainult mingis kindlas taustsüsteemis.[1]

Oxfordi ülikooli teadlased peavad paljusid fundamentalismi nähtuseid meditsiinilisteks. Neis võib näha kattuvusi psühhiaatriliste haigustega.[2]

Religioosne fundamentalism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamasti kasutatakse mõistet religiooni kontekstis (näiteks piiblifundamentalism, islamifundamentalism), harvem muus seoses (näiteks turufundamentalism).

Kõige sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsioonilisi ja modernismivastaseid usulisi liikumisi (usuline ekstremism). Enamasti tekivad need püüdest säilitada oma eristuvat identiteeti ja vältida sulandumist (võõrasse) keskkonda.

Termin ise pärineb protestantliku kiriku rüpes 20. sajandi algul kujunenud fundamentalistide ja modernistide debatist.

Religioosse fundamentalismi sisuks on uskumus, et teatavad usulised tekstid või dogmad on paikapidavad ja veatud, vaatamata nende vastuolule nüüdisaegse teadusliku maailmapildiga, või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud.

Erinevate usundite fundamentaliste ühendab rahulolematus ühiskonna sekulariseerumisega, tihti on nad aktiivsed osalised poliitikas. Ameerika Ühendriikides on kristlikud fundamentalistid püüdnud avaldada mõju kooliprogrammide sisule, eriti seoses evolutsiooniteooria ja seksuaalküsimuste käsitlemisega.

Mitmed religioossed grupid, keda nimetatakse fundamentalistlikuks, vastustavad seda erinevatel põhjustel. Leitakse, et mõistele on kujunenud teatav negatiivne varjund. Mõned grupid võivad olla arvamusel, et eristavat terminit ei tule kasutada mitte nende kui algse õpetuse järgijate, vaid sellest kõrvale kalduva nn peavoolu kohta.

Turufundamentalism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turufundamentalism on veendumus, et turumajanduse ja sellega seotud seaduspärasused peaks olema aluseks kogu ühiskonna korraldamisele.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ain Riistan. FUNDAMENTALISMI KONSTRUEERIMINE. KVÜÕA Toimetised 16, lk 280j. http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/05/KVUOA_Toimetised_16_14_Riistan.pdf
  2. Riho Saard. Miks kristlus nii keeruliseks muutus? PM, AK 28. september 2013. http://arvamus.postimees.ee/2090214/miks-kristlus-nii-keeruliseks-muutus