Mine sisu juurde

Riia Püha Peetri kirik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Riia Peetri kirik)
Riia Püha Peetri kirik
Riia Püha Peetri kiriku fassaad (september, 2014)
Riik Läti
Asukoht Riia
Esmamainimine 1209
Koordinaadid 56° 56′ 51″ N, 24° 6′ 31″ E
Kaart

Riia Püha Peetri kirik (läti keeles Rīgas Svētā Pētera baznīca) on luteri usu kirik Lätis Riia vanalinnas. Kirik on ühtlasi Riia üks sümboleid ja linna üks külastatavamaid vaatamisväärsusi.

Kirikut on esimest korda mainitud 1209. aastal ja seega on see linna vanim pühakoda. Kooriosa laiendati aastatel 1406–1409, 30 meetri kõrgusele, Peetri kiriku ehitus viidi lõpule torni lisamisega 1491. aastal.

Reformatsioon Liivimaal algas Peetri kirikus, kus oli jutlustaja Andreas Knopken, Peetri kirikust sai Liivimaal alates 1522. aastast Riia reformatsiooniliikumise keskus.

Kiriku rekonstrueerimine toimus 17. sajandi lõpupoole, mil läänefassaad ja portaalid uuendati barokkstiilis. Samal ajal uuendati kirikutorni ja suurendati selle kõrgus 64,5 meetrini. Aastate jooksul sai torn kolm korda rängalt kannatada: see varises kokku 1666. aastal ja ehitati uuesti üles, kuid 1677. aastal hävitas linna tulekahju ka selle uue hoone. Riia Püha Peetri kiriku (saksa k. St. Petri in Riga) tornikiivril olev kuldne kukk on Riia sümbol.

Peetri kirik oli keskajal Riia kihelkonnakirik ja saksa luterliku koguduse peakirik kuni baltisakslaste ümberasumiseni 1939. aastal. Kirikuhoone hävis Teise maailmasõja ajal 1941. aastal 29. juunil, kuid kirik taastati nõukogude ajal aastatel 1967–1983. 1973. aastal valminud torni paigaldati elektriline lift, mis viib külastajad 72 meetri kõrgusele teisele galeriile. Hoones paigaldati taas 51 meetri kõrgusele tornikell, mis sarnaneb eelmise, 1746. aastast pärit kellaga ja mängib iga kolme tunni järel läti rahvaviisi.

2022. aastal anti kirik üle Läti Evangeelse Luterliku Kiriku (LELK) ja saksa Peetri koguduse toetatud sihtasutusele.

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Interjöör (2014)

Arhitektuuriliselt on kirik ehitatud gooti ja varajase baroki stiilis. Kirikus eksponeeritakse samuti Roland’i rüütli skulptuuri, kes oli varem Riia raekoja platsil.

Kiriku kõrgus on 123,5 m. Enne Riia teletorni (368,5 m) valmimist 1985. aastal oli kirik linna kõrgeim hoone.

Interjöör

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Riia Peetri kirikus asuvad reformaator Andreas Knöpkeni hauakivi, messingist suur küünlajalg 1596. aastast, Riia bürgermeister Adam Hinrich Schwartzi (1678–1762) vappepitaaf, Riia raehärra Wilhelm Barclay de Tolly (1675–1735) vappepitaaf, Conrad von Lindensterni (1675–1752) vappepitaaf, bürgermeister Georg Raesi (1680–1745) vappepitaaf, bürgermeister Johann Valentin Holsti (1711–1772) vappepitaaf, raehärra Johann Holländeri (1669–1732) vappepitaaf, bürgermeister Melchior von Wiedau (1679–1735) vappepitaaf, Liivimaa õuekohtu assessori Johann von Brevern (1695–1735) vappepitaaf, raehärra Samuel Fellmanni (1687–1748) vappepitaaf, bürgermeister Johann Grote (1654–1732) vappepitaaf, bürgermeister Georg Berensi (1684−1753) vappepitaaf, raehärra Johann Heinrich Hasti (1706-1788) vappepitaaf. Riia raehärra Johann (Hans) Benckendorffi (maetud 1615) hauakivi, 1605. aasta Salaspilsi lahingus hukkunud Franz Ringenbergi hauakivi, Claus Kempe küünlajalg 1682, Tilmann von Huikelhoveni (1636–1707) hauakivi, ülempastor Dolmani (surn. 1656) epitaaf, Georg von Dunte ja Anna von Dreylingi hauakivi, Liivimaa õuekohtu asepresidendi, Venemaa justiitskolleegiumi asepresidendi, Liivimaa maanõuniku Hermann von Brevern (1663–1721) hauatähis, Riia raehärra Eberhard Bulmerincqi (1686−1745) hauatähis, bürgermeister Johann von Schultzeni (1676−1746) hauatähis, raehärra August von Nisseni (1693−1761) hauatähis, raehärra ja Ķieģeļi, Lēdurga, Ajaži, Krüdenershofi mõisa pärushärra Dietrich von Zimmermanni (1681−1740) hauatähis, rentmeister Conrad von Lindensterni (1675–1753) hauatähis, raehärra Michael Schilderi (1698−1755) hauatähis, raehärra Matthias Ulrich Poorteni (1698−1775) hauatähis, ülemfoogt Melchior von Caspari (1686–1742) hauatähis, bürgermeister Andreas Gothani (1681−1757) hauatähis, bürgermeister Gotthard von Vegesacki (1686−1774) hauatähis, raehärra Georg Gottfried Brockhauseni (1701−1752) hauatähis, bürgermeister Peter Schievelbeini (1687−1771) hauatähis, bürgermeister Liborius Depkini (1716−1782) hauatähis. Von Fischeri (1736), von Rautenfeldi (1772), Blau Bürger-Companie (1743), von Langerhansenite (1747), Tilmann von Huikelhoveni[1][2] (1761), Hollanderide (1744) hauakamber.

16. sajandi (1547) vaade Riia linnale ja kirikutele
Vaade Rootsi valitsusaegsele Riiale (1650): Riia loss, Riia Jakobi kirik, Riia toomkirik, Riia raekoda, Riia Peetri kirik, Riia Jaani kirik
Riia Püha Peetri kirik 20. sajandi alguses
Teises maailmasõjas hävinenud Riia Püha Peetri kiriku varemed

Riia Püha Peetri kogudus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1522–1539[3], Andreas Knopken (surn. 1539[4]), luteriusu jutlustaja
  • 1542–1552, Sylvester Tegetmeyer
  • 1553–1558, Joachim Möller (surn. 1558)
  • 1558–1577, Rötger Becker (circa 1510–1577[5]), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor, Riia toomkooli rektor 1545–1554
  • 1577–1581, Matthias Knopken, (surn. 1581[6])
  • 1587–1587, Georg Neuner
  • 1587–1593, Paul Oderborn (1555–1604[7]), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor
  • 1596[8], Jodocus Holste, (surn. 1581)
  • 1599–1612, Johann zu Dahlen (surn. 1612[9]), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor
    • 1607–1616, Simon zum Dahlen (Simon thom Dale) (surn. 1647[10]), diakon/jutlustaja
  • 1612–1616, Andreas Baumann (surn. 1616[11]), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor
  • 1616–1643, Hermann von Samson (1579–1643), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor
    • 1616–1631, Werner von Tiffenbrock (surn. 1631), diakon
  • 1644–1646, Johann von Graven (surn. 1646), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor
    • 1644–1646, Schotto Kahlen (surn. 1657), diakon
  • 1646–1656, Johann Dolmann (1595–1656[12]), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor
    • 1646–1647, Peter Bauer, diakon
    • 1647–1656, Hermann Pröbsting (ca 1605–1657), diakon
  • 1656–1657, Schotto Kahlen (surn. 1657), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor
    • 1656–1657, Johann Hartmann (surn. 1657), diakon[13]
    • 1657, Justus Biesemwinckel (1628–1657), diakon
  • 1658–1700, Johannes Brever (1616−1700), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor ja Riia superintendent Riia konsistooriumiringkonnas
    • 1658, Johann Krüger, diakon
    • 1659–1671, Andreas von Diepenbrock (1624−1698), diakon
    • 1671–1682, Eberhard Ludovici (Ludwig) (1630−1691[14]), diakon
    • 1682–1685, David Caspari (1648–1702), diakon
    • 1685–1691, Hermann Zimmermann, diakon
    • 1691–1698, Joachim Sever (1654–1698), diakon
    • 1698–1700, Arnold Fuhrmann (1663–1710[15]), diakon
  • 1700–1702, David Caspari (1648–1702), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor[16] ja Riia superintendent
  • 1702–1710, Liborius Depkin (1652–1708[17]), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor[3]
    • 1702–1710, Johann von Diepenbrock (surn. 1710), diakon
  • 1712–1736, Heinrich von Bruiningk (1675–1736), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor ja Liivimaa kindralsuperintendent
    • 1712–1720, Bartholomäus Depkin (1682–1746), diakon
    • 1720–1722, Eusebius Schönland (1681–1722), diakon
    • 1722–1725, Gebhard Christoph Tan(c)k (1679–1744), diakon[18]
    • 1725–1736, Georg Caspari (1683–1743[19]) (de), diakon
  • 1736–1737, Andreas Willebrand (1652–1737), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor
    • 1736–1737, Johann Fontin (1684–1737)[20], diakon
    • 1737–1743, Nathanael von Skodeisky (1697–1769), diakon
  • 1738–1746, Bartholomäus Depkin (1682–1746[21]), Riia Peetri kiriku ülempastor
    • 1743–1744, Christian von Sixtel (surn. 1759), diakon
    • 1744–1746, Johann Christoph Gericke (1696–1759[22]), (arhi)diakon
  • 1746–1755, Johann Nikolaus Wilhelm Schul(t)ze (1710–1824[23]), Riia Peetri kiriku ülempastor
    • 1746–1755, Joachim Fanter, diakon
  • 1755–1759, Nathanael von Skodeisky (1697–1769), Riia Peetri kiriku ülempastor
    • 1755–1759, Immanuel Justus von Essen (1719–1780), diakon
  • 1759, Christian von Sixtel (surn. 1759), Riia Peetri kiriku ülempastor
    • 1759, Gottfried Albrecht Lado, diakon
  • 1759–1780, Immanuel Justus von Essen (1719–1780), Riia Peetri kiriku ülempastor
    • 1759–1764, Anton Bärnhoff (1733–1800), (arhi)diakon
    • 1764–1777, Karl Leopold Stössiger (1733–1777), diakon
    • 1764–1780, Anton Bärnhoff (1733–1800), nädalajutlustaja
    • 1777–1780, Justus Johann Willisch (1731–1800), diakon
    • 1780–1781, Gottlieb Schlegel (1739–1810[24]) (de), diakon
    • 1780–1781, Anton Bärnhoff (1733–1800), ülemnädalajutlustaja
  • 1781–1787, Martin Andreas von Reusner (1718–1787[25]), Riia Peetri kiriku ülempastor
  • 1788–1800, Anton Bärnhoff (1733–1800[26]), Riia Peetri kiriku ülempastor
    • 1788–1790, Johann Christoph Pottmeyer (1751–1817[27]), arhidiakon
    • 1788–1790, Gottlieb Schlegel (1739–1810), ülemnädalajutlustaja
    • 1790–1800, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822[28]), (arhi)diakon
    • 1800, Johann August Leberecht Albanus (1765–1839), diakon
    • 1800–1806, Karl Heinrich Precht (1771–1819[29]), arhidiakon
  • 1801–1823, Liborius von Bergmann (1754–1823[30][31]), Riia Peetri kiriku ülempastor
    • 1806–1823, Matthias Thiel (1775–1843), diakon
  • 1823–1832[32], Johann August Leberecht Albanus (1765–1839), Riia Peetri kiriku ülempastor, pastor primas
  • 1838–1843, Matthias Thiel (1775–1843[34]), Riia Peetri kiriku ülempastor, pastor primas, Riia konsistooriumiringkonna Riia superintendent ja Riia linnakonsistooriumi viitsepresident[35]
    • 1838–1843, Peter August Poelchau (1803–1874), diakon
  • 1843–1848, David Gustav von Bergmann (1787–1848), Riia Püha Peetri kiriku ülempastor ja Riia superintendent[33]
  • 1848–1874, Peter August Poelchau (1803–1874[37]) (de), Riia Peetri kiriku ülempastor
    • 1850–1865, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865[38][39]), arhidiakon
    • 1850–1857, Reinhold Hilde (1820–1857)[40], nädalajutlustaja
    • 1865–, Harald Gottlieb Poelchau (1829–1892), diakon
  • 1875–1894, Johannes Matthias Lütkens, Riia Peetri kiriku ülempastor[41]
  • 1886–1892, Harald Gottlieb Poelchau (1829–1892)[42], Riia Peetri kiriku ülempastor, Liivimaa konsistooriumiringkonnas
  • 1896–1906, Karl August Emil Kaehlbrandt (1836–1907)[43], Riia Peetri kiriku ülempastor
  • Carl Theodor August Hellmann (1836–1914)[44], Riia Peetri kiriku ülempastor
  • 1906–1908, Peter Poelchau (1870–1945[45]) (de), Riia Peetri kiriku ülempastor
  • 1913–1920, Karl Keller (1868–1939[46]), Riia Peetri kiriku ülempastor

Peetri kiriku saksa kogudus lahkus 1939. aastal Lätist, kui baltisakslased lahkusid Lätist.

  1. ↑ Huickelhoven, Bernhard Tilemann, seit 1785 v. (1723-1810) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  2. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, seite 1-2
  3. 1 2 Christian August Berkholz, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern, Riga, 1867, seite 30 ua
  4. ↑ Knopken, Andreas (-1539) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  5. ↑ Becker/Pistorius, Rötger/Rutgerus (1510-1577) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  6. ↑ Knopken, Matthias (-1581) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  7. ↑ Oderborn, Paul (1555-1604) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  8. ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker., seite 69
  9. ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64
  10. ↑ H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 80
  11. ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 76
  12. ↑ Dolmann, Johann (1595-1656) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  13. ↑ H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 92
  14. ↑ Ludovici (Ludwig), Eberhard (1630-1691) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  15. ↑ Fuhrmann, Arnold (1663-1710) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  16. ↑ Caspari, David (1648-1702) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  17. ↑ Depkin, Liborius (1652-1708) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  18. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 201-204
  19. ↑ Caspari, Georg (1683-1743) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  20. ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, TARTU 1939, seite 26
  21. ↑ Depkin, Bartholomäus (1682-1746) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  22. ↑ Gericke, Johann Christoph (1696-1759) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  23. ↑ Schul(t)ze, Johann Nikolaus Wilhelm veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  24. ↑ Schlegel, Julius Heinrich Gottlieb* (1739-1810) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  25. ↑ Reusner, Martin Andreas v. (1718-1789) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  26. ↑ Bärnhoff, Anton (1733-1800) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  27. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, seite 49
  28. ↑ Josephi, Gotthard* Hermann (1756-1822) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  29. ↑ Precht, Karl Heinrich (1771-1819) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  30. ↑ Bergmann, Liborius, seit 1787 v. (1754-1823) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  31. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, seite 92-93
  32. ↑ Albanus, Johann August* Leberecht (1765-1839) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  33. 1 2 Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, seite 42-43
  34. ↑ Thiel, Matthias (1775-1843) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  35. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, seite 114-116
  36. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 7-10
  37. ↑ Poelchau, Peter* August (1803-1874) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  38. ↑ Hedenström, Jakob Matthias Heinrich* (1806-1865) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  39. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 93-94
  40. ↑ Hilde, Reinhold* Theodor (1820-1857) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  41. ↑ Lütkens, Johannes* Matthias (1829-1894) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  42. ↑ Poelchau, Harald Gottlieb (1829-1892) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  43. ↑ Kaehlbrandt, Karl August Emil* (1836-1907) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  44. ↑ Hellmann, Carl Theodor* August (1836-1914) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  45. ↑ Poelchau, Peter* Harald (1870-1945) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  46. ↑ Keller, Karl* Alexander (1868-1939) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riia_Püha_Peetri_kirik&oldid=6987607"