Leptis Magna

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Septimus Severuse võidukaar
Leptis Magna kaart

Leptis Magna või Lepcis Magna[1] oli tähtis linn Kartaago riigis ja Rooma keisririigi Liibüas Wadi Lebda suudmes Vahemere ääres. Alates 1982. aastast kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse[2]

Leptis Magna varemed paiknevad Liibüa linnas Khomsis, 130 km Tripolist idas. Linn on üks paremini säilinud Rooma muistiseid Vahemere ääres.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt asus seal 7. sajandil eKr asutatud foiniiklaste asundus, mis Rooma keiser Septimius Severuse ajal jõudsalt laienes ja kujunes linnaks. Linnas paiknes leegion (Legio III Augusta) linna kaitseks berberite rünnakute eest. Kui Gordianus III 238. leegioni laiali saatis, sagenesid kõrbenomaadide rünnakud 3. sajandi teisel poolel. Diocletianus tegi Leptis Magnast provintsi pealinna ja see kosus uuesti, kuni vandaalid selle 439. aastal rüüstasid. 533. aastal läks linn Bütsantsi keisririigi koosseisu, kuid elas endiselt berberite sõjakäikude ohus, ei saavutanud kunagisega võrreldavat tähtsust ja jäeti maha pärast muslimitest araablaste sõjakäiku 647. aastal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]