Felipe III

Felipe III Vaga (El Piadoso) (14. aprill 1578 Madrid – 31. märts 1621 Madrid) oli Habsburgide soost Hispaania kuningas (Kastiilia kuningas ja Aragóni kuningas), Portugali kuningas (Filipe II), Napoli kuningas, Sitsiilia kuningas, Burgundia hertsog ning Milano hertsog 13. detsembrist 1598 kuni surmani 1621.

Ta oli kuningas Felipe II poeg neljandast abielust ja päris trooni oma isalt. Tema ema oli Austria Anna (1549–1580).

Kuningana ei tundnud ta valitsemise vastu huvi ning jättis algusest peale suure osa valitsemisvolitustest oma soosikule Lerma hertsogile. 1618. aastast läksid need üle tolle pojale Uceda hertsogile.

Felipe kulutas tohutuid summasid õukonnapidustustele, kuid oli samal ajal rangelt kiriklik.

Kuningal ilmnesid degenereerumismärgid, mis olid põhjustatud sagedastest sugulastevahelistest abieludest, mis lõpuks Hispaania Habsburgide liinile ka saatuslikuks said. Siiski kestab Felipe III sugu nii vanima tütre kui ka vanima poja kaudu tänapäevani.

Felipe III valitsemisaeg

Felipe III võttis vastu pooleldi laostatud riigi. Tema ajal hakkas Hispaania impeerium nõrgenema ja tema isa omaga sarnane äärmuskatoliiklik poliitika halvendas asja veelgi. Riik käis majanduslikult ja poliitiliselt alla.

Välispoliitika

Rahu Inglismaaga

Pikemalt artiklis Londoni rahuleping

Tema trooniletuleku ajal oli Hispaania Inglismaaga formaalselt sõjas juba alates 1585. aastast.

Felipe toetas Tyrone'i ja Tyrconneli ülestõusu Iirimaal, osutades ülestõusnutele abi.

Pärast Elisabeth I surma oli võimalik lõpetada see sõda, mis kummalegi maale üle jõu käis. 18. mail 1604 sõlmisid Felipe ja James I Londoni rahulepingu, mis sõja lõpetas. Rahu nende maade vahel kestis 21 aastat.

Rahu Hollandiga

Aastal 1609 kirjutas ta alla Kaheteistaastasele vaherahule Hollandi Vabariigiga, tunnustades niiviisi de facto selle sõltumatust.

Suhted Prantsusmaaga

Felipe sõlmis head suhted Marie de' Mediciga.

Sõjad

Hispaania võitis palju lahinguid Põhja-Aafrika muslimitega, kuid Osmanite riigi alamate ja berberite piraatlust Vahemerel välja juurida ei õnnestunud.

Aastal 1618 algas Kolmekümneaastane sõda.

Sisepoliitika

Moriskide väljaajamine

Pikemalt artiklis Moriskide väljaajamine

Aastal 1609 käskis Felipe kõik moriskid (mauride kristlastest järeltulijad) Hispaaniast välja ajada. Moriske süüdistati piraatide toetamises: Vahemere piraadid olid tollal tõepoolest enamjaolt moslemid. Ühiskonnas, eriti Valencia kandis oli rahvas moriskide vastu meelestatud ja kuningat meelitas võimalus moriskide (keda oli 4% Hispaania elanikest) vara endale võtta. Väljaajamine kestis 5 aastat, kuni 1614. aastani^[viide?]. Kuningas andis oma laevastiku ja 30 tuhat sõdurit moriskide toimetamiseks Tuneesiasse ja Marokosse. Suurem osa moriskidest, kokku umbes pool miljonit, lahkus.

Moriskide väljaajamine kahjustas tugevasti Lõuna-Hispaania majandust. Kadus odav tööjõud, mis suurendas palku, kuid maaomanikele rendist laekuvad summad vähenesid. Suhkru ja riisi kasvatamine neis piirkondades tuli lõpetada ning asendada mooruspuu, viinamarjade ja nisu kasvatamisega.

Kaubandus ja põlluharimine laostusid üha enam.

Mündid

Felipe võttis Hispaanias kasutusele vase ja hõbeda sulamist mündid.

Kultuur

Hispaanias oli kirjanduse kuldaeg. Miguel de Cervantes Saavedra avaldas "Don Quijote" (1605, 1615)

Abielu ja lapsed

Felipe abiellus 1598^[viide?] või 1599^[viide?] Austria ertshertsogi Ferdinand II õe Austria Margaretega (1584–1611).

Sellest abielust sündis kaheksa last:

Ana María Mauricia (22. september 1601 – 20. jaanuar 1666. Abiellus Prantsusmaa kuninga Louis XIII-ga, sai lapsi.
Maria (1. veebruar 1603 – 2. veebruar 1603
Felipe IV (8. aprill 1605 – 17. september 1665). Abiellus algul Élisabeth de Bourboniga ja hiljem Austria Marianaga. Sai mõlemaga lapsi.
Carlos (14. september 1607 – 30. juuli 1632). Suri vallalisena.
Ferdinand (16. mai 1609 – 9. november 1641. Hispaania kardinal. Sai ühe abieluvälise tütre, kellest sai nunn.
Margarita Francisca (24. mai 1610 – 11. märts 1617)
Alfonso Mauricio (22. september 1611 – 16. september 1612)

Troonijärglus

Troonil järgnes talle tema poeg Felipe IV.

Eelnev: Felipe II	Hispaania kuningas 1598-1621	Järgnev: Felipe IV
	Portugali kuningas 1598-1621
	Burgundia hertsog 1598-1621
	Milano hertsog 1598-1621
	Jeruusalemma kuningas 1598-1621