Marie de' Medici

Allikas: Vikipeedia
Marie de' Medici neiupõlves

Marie de' Medici (26. aprill 1575 Firenze3. juuli 1642 Köln) oli Medicite suguvõsast pärit Toscana printsess ja Prantsusmaa kuninga Henri IV (1553–1610) abikaasa.

Marie de' Medici oli Toscana suurhertsogi Francesco I de' Medici (1541–1587) ja Austria ertshertsoginna Johanna (1547–1578) tütar. Ta oli üks pere 7 lapsest, kuid täiskasvanuks said üksnes tema ja tema õde Eleonora de' Medici.[viide?]

Tema isa ja ema ei armastanud teineteist. Kohe pärast ema surma 1578 31-aastaselt abiellus isa oma senise armukese Bianka Capelloga. Mõlemad, Francesco ja Bianka, surid mõnetunnise vahega 19. ja 20. oktoobril 1587. [1] Tänapäeval nimetatakse surma põhjusena arseenimürgitust. Uueks suurhertsogiks sai Francesco vend Ferdinando de' Medici, kes loobus vaimulikutiitlist ja abiellus. Teda peetakse ka mürgitamise peaorganisaatoriks.[viide?]

Prantsusmaa kuningas Henri IV laskis oma esimese abielu Marguerite de Valois'ga tühistada, kuna Marguerite polnud võimeline lapsi saama. Hakati otsima uut naist, kuid Henri oli kõrvuni armunud oma armukesse Gabrielle d'Estrées'sse, kellega tal oli juba kaks poega ja tütar ning neljas laps tulekul. Aadlikud polnud selle otsusega rahul, sest Gabrielle polnud kuninglikust soost, kuid Henri laitis kõik väljapakutud kuninglikud kandidaadid maha. Marie de' Medici kohta ütles Henri järgmist:[viide?]

„"Või näiteks Toscana suurhertsogi vennatütar? Räägitakse, et ta pidavat päris kena välja nägema, aga kahjuks on ta pärit ühest üsna tähtsusetust õhtumaa ristiusku aadliperekonnast. Veel kaheksakümmend või kuuskümmend aastat tagasi polnud tema esivanemad muud kui lihtsalt rikkad ja võimukad Firenze kodanikud ... Ei, tema pole küll see õige! On ta ju ühest rahvusest kadunud kuninganna-ema Caterinaga, kes tõi nii Prantsusmaale kui ka mulle palju pahandust."“

[1]

Laulatus pidi toimuma 15. aprillil 1599, kuid 6. aprillil Gabrielle haigestus äkitselt ja 10. aprillil suri. [1]

17. detsembril 1599 kinnitas paavst Henri IV abielu tühistamise ja Henri tohtis uuesti abielluda. Kuid juba enne seda, 1. oktoobril 1599 oli ta andnud Henriette d'Entraguesile 100 000 eküüd ja kirjaliku tõotuse tunnistajate juuresolekul, millega ta kohustus Henriette'iga abielluma, kui see temast 6 kuu jooksul rasestub ja aasta jooksul poja sünnitab. [1]

Henri nõustus Mariega abielluma sellepärast, et Medicid olid väga rikkad ja Henri oli neilt ennegi palju raha laenanud. 25. aprillil 1600 allkirjastati abieluleping. Probleemiks oli aga see, et Henriette oli silmnähtavalt rase. Kuid 2. juunil lõi välk tuppa, kus Henriette magas. Ehmatuse tõttu oli tal nurisünnitus ja Henri ei pidanud temaga enam abielluma. Marie ja Henri abiellusid 5. oktoobril 1600 Firenzes. Henri ei sõitnud sinna ise kohale, teda asendas Marie onu Ferdinando. Nädal hiljem asus Marie teele Prantsusmaale, saabus 3. novembril Marseillesse ja kohtus Henriga 17. detsembril Lyonis, kus toimus teine laulatus. Marie tõi abiellu 600 000 krooni suuruse kaasavara ja järgmisel aastal sündis esimene laps. [1]

"Marie de' Medici kroonimine St. Denis's basiilikas" (detail). Peter Paul Rubens, 1622–1625

Marie de Medicit kaunitariks ei peetud, ehkki tema täidlane keha vastas tollasele iluideaalile. Hertsoginna Bouilloni hertsoginna kirjeldas teda nii: "Marie erineb tunduvalt lahkunud Gabrielle d'Estrées'st ... Kuninganna pole blond, vaid helepruunide juustega ning tema suujoon on pisut jämedavõitu. Tema silmad on pruunid, laup kõrge ning näoilme leebe. Peale selle on ta üsna kehakas." [1].

Hanry pidas abikaasa kõrval hulgaliselt armukesi. Ta ei jätnud Henriette d'Entraguesi maha, see sünnitas talle veel poja ja tütre. Lisaks sai ta veel teiste naistega poja ja kaks tütart väljaspool abielu.[viide?]

Marie krooniti Prantsusmaa kuningannaks 1 päev enne oma abikaasa mõrvamist, 13. mail 1610. Henri mõrva organisaatorid on tänapäevani teadmata, kahtlustatud on paljusid, sealhulgas Marie'd. Mõrvar François Ravaillac kinnitas, et tegutses üksi. Henriette d'Entragues ja hertsog Épernoni hertsog anti kuninga mõrva organiseerimisess süüdistatuna kohtu alla, kuid mõlemad mõisteti õigeks. Võib arvata, et Marie ei uskunud Henriette'i süüd, sest nende läbisaamine paranes märgatavalt ja oma elu lõpupoole olid nad suured südamesõbrannad. Marie sai ka Henriette'i lastega väga sõbralikult läbi. [1].

Pärast leseks jäämist valitses Marie oma alaealise poja Louis XIII eest regendina.[viide?]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Marie de' Medici abiellus 1600. aasta oktoobris Prantsusmaa ja Navarra kuningas Henri IV-ga (Navarra kuningana Henri III). Abielust sündisid:

Kõigi laste, välja arvatud Nicolas Henri, järeltulev sugu kestab tänapäevani.

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Marie de' Medici esivanemad
Marie de' Medici
(1575–1642)
Toscana suurhertsog Francesco I de' Medici
(1541–1587)
Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog
Cosimo I de' Medici
(1519–1574)
Giovanni dalle Bande Nere
(1498–1526)
Maria Salviati
(1499–1543)
Leonor Álvarez de Toledo
(1522–1562)
Pedro Álvarez de Toledo, 2. Villafranca markii
(1484–1553)
Maria Osorio
Austria ertshertsoginna Johanna
(1547–1578)
Saksa-Rooma keiser Ferdinand I
(1503–1564)
Burgundia hertsog ja Kastiilia kuningas Philipp Ilus
(1478–1506)
Kastiilia kuninganna Juana
(1479–1555)
Böömimaa ja Ungari printsess Anna
(1503–1547)
Böömimaa ja Ungari kuningas Vladislav II
(1456–1516)
Anne de Foix
(1484–1506)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Helga Thoma. "Kroonimata kuningannad: Prantsuse kuningate kuulsad metressid", Viin 1996. Tõlge eesti keelde Tallinn, "Kunst" 2004.