Hjalmar Mäe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. juuni 2007, kell 23:19

Hjalmar-Johannes Mäe (24. oktoober 1901 Harjumaa, Kuivajõe vald, Tuhala – 10. aprill 1978 Graz) oli Eesti poliitik ja 1941 – 1945 Eesti Omavalitsuse juht, 22. juunil 1941 Eesti peaminister eksiilis ^[viide?].

Haridus

Mäe lõpetas keskkooli Tallinnas, ülikoolis õppis Berliini ülikooli, Viini ülikooli ja Innsbrucki ülikooli filisoofiateaduskonnas ning Viini ülikooli ja Grazi ülikooli õigusteaduskonnas. Ta promoveeriti 1927 Innsbruckis filosoofiadoktoriks (dr. phil.) kosmilise füüsika alal, 1930 promoveeriti Grazis riigiteaduste doktoriks (dr. rer. pol.) põhiseadusõiguse alal ning 1977 promoveeriti Innsbrucki ülikooli loodusteaduskonnas kulddimplomiga.

1901 – 1940

Hjalmar Mäe isa oli Mihkel Mäe ning ema Anna Maria Mäe (sündinud Oit). 1920 – 1921 töötas Hjalmar Mäe matemaatika-füüsika õpetajana Lendneri tütarlaste gümnaasiumis Tallinnas, 1921 kosmograafia lektorina Tallinna kolledžis, 1923 – 1924 matemaatika-füüsika õpetajana Rakvere tütarlaste gõmnaasiumis. 1929 – 1934 oli ta linnanõunik ja linnakoolivalitsuse juhataja Nõmmel, samal ajal ka Eesti Üleriikliku Raadio Ühingu esimees, ajalikirja "Raadio" toimetaja ja Ringhäälingu programmikomitee liige, Nõmme Rahvaülikooli juhataja, Hariduse- ja Rahvamajaseltsi esimees, Kaitseliidu propagandapealik, Noorte Kotkaste vanem, Noorseppade vanem.

1929. aastast alatest oli ta Kaupmeeste, töösturite, majaomanike ja teiste eraomandust pooldajate erakonna liige ja kandidaat 1929.a. Riigikogu valimistel. Nimetatud erakond ühines hiljem Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonnaga Rahvuslikuks Keskerakonnaks. Mäe oli Rahvusliku Keskerakonna Harjumaa juhatuse liige ja kandidaat 1932.a. Riigikogu valimistel.

1940 – 1945

1946 – 1978

Teosed

Kokkuseadnud H. J. Mäe. Ilmade ettekuulutamine: teaduslised ja praktilised ilma ettekuulutamise tundemärgid, Tallinn 1921
Über die Temperatursprünge in der Ostsee: (mit 4 Textfiguren): vorgelegt in der Sitzung am 12. Jänner 1928, Viin–Leipzig 1928.
Dritter Weltkrieg droht?: eine politische Analyse unserer Zeit, Graz.
Drei Reden gegen den Kommunismus, Neuwied 1956.
Kuidas kõik teostus: minu mälestusi, Stockholm 1993; Tallinn 2005, ISBN 9949130387

Kirjandus

Voldemar Pinn. Kahe mehe saatus: Johannes Vares, Hjalmar Mäe, Haapsalu 1994.
Külli Niidassoo. Hjalmar Mäe ja Eesti Vabastamise Komitee. – Akadeemia, 1989, nr 12, lk 2512–2518.

Välislingid

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 – 1921 töötas Hjalmar Mäe matemaatika-füüsika õpetajana [[Lendneri tütarlaste gümnaasiumis]] Tallinnas, 1921 kosmograafia lektorina [[Tallinna kolledž]]is, 1923 – 1924 matemaatika-füüsika õpetajana [[Rakvere tütarlaste gõmnaasium]]is. 1929 – 1934 oli ta linnanõunik ja linnakoolivalitsuse juhataja [[Nõmme]]l, samal ajal ka [[Eesti Üleriiklik Raadio Ühing|Eesti Üleriikliku Raadio Ühingu]] esimees, ajalikirja "Raadio" toimetaja ja Ringhäälingu programmikomitee liige, [[Nõmme Rahvaülikool]]i juhataja, Hariduse- ja Rahvamajaseltsi esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] propagandapealik, [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] vanem, [[Noorseppad]]e vanem.
-. aastast alatest oli ta Kaupmeeste, töösturite, majaomanike ja teiste eraomandust pooldajate erakonna liige ja kandidaat 1929.a. Riigikogu valimistel. Nimetatud erakond ühines hiljem Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonnaga [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikuka Keskerakonnaks]]. Mäe oli Rahvusliku Keskerakonna Harjumaa juhatuse liige ja kandidaat 1932.a. Riigikogu valimistel.
+. aastast alatest oli ta Kaupmeeste, töösturite, majaomanike ja teiste eraomandust pooldajate erakonna liige ja kandidaat 1929.a. Riigikogu valimistel. Nimetatud erakond ühines hiljem Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonnaga [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikuks Keskerakonnaks]]. Mäe oli Rahvusliku Keskerakonna Harjumaa juhatuse liige ja kandidaat 1932.a. Riigikogu valimistel.
 == 1940 – 1945 ==