Allveelaev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:USS Grayling;0801804.jpg|thumb|Allveelaev USS Grayling]]
[[Pilt:Kalev class submarine Estonia.png|pisi|300px|Allveelaev Kalev, Kalev klassi allveelaev]]
[[Pilt:Submarines4wiki.JPG|pisi|300px|Allveelaevade klassifikatsioon]]
'''Allveelaev''' on [[laev]], mis on valmistatud [[liikumine|liikumiseks]] nii veepinnal, kui sukeldununa vee all.
'''Allveelaev''' on [[laev]] või [[paat]], mis on konstrueeritud [[liikumine|liikumiseks]] nii veepinnal, kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.


Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või [[uurimislaev]]adena.
Allveelaevu kasutatakse [[sõjalaev|sõja]]-, turismi- või [[uurimislaev]]adena.


[[Mootor|Jõuallika]] järgi jagunevad allveelaevad: [[diiselmootor|diisel]]- ja [[tuumaallveelaev]]adeks. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud ballistiliste, mitme tuumalõhkepeaga [[rakett]]idega.
Sõjalaevad-allveelaevad jagunevad tänapäeval põhiliselt ründeallveelaevadeks ja raketiallveelaevadeks.


Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.
== Kirjeldus ==
[[Fail:Allveelaeva mootor MAN-i tehases. Pärast liitlaste pommitust kaevati see varemetest välja ja kasutati ühe asula elektritootmiseks..jpg|pisi|Allveelaeva mootor MAN-i tehase muuseumis Augsburgis. Pärast liitlaste pommitust II MMS ajal kaevati see varemetest välja ja kasutati ühe asula elektritootmiseks.]]
Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus [[vesi|vee]] all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate [[aku]]de varul vee all liikumist võimaldav [[elektrimootor]] ja relvana kasutatav [[torpeedo]] muutsid allveelaeva [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.


Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas [[diiselmootor|diisel]]- ja elektrimootoriga või [[tuumareaktor]]ilt saadud energiaga käitatava [[auruturbiin]]iga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste [[rakett]]idega.


== Kirjeldus ==
Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.
Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks [[vesi|vee]] all liikudes jääda nähtamatuks ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate [[aku]]de varul vee all liikumist võimaldav [[elektrimootor]] ja relvana kasutatav [[torpeedo]] muutsid allveelaeva [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.


{{-}}


==Ajalugu==
==Ajalugu==
21. rida: 19. rida:
[[24. veebruar]]il [[1851]] testis Saksa leiutaja [[Wilhelm Bauer|Sebastian Wilhelm Bauer]] [[Kiel]]i sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes selle uppumisega.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/teadus/24-veebruaril-1851-testis-sebastian-bauer-oma-esimest-allveelaeva-ja-laks-pohja.d?id=68094117 24. veebruaril 1851 testis Sebastian Bauer oma esimest allveelaeva (ja läks põhja)], Forte, 24. veebruar 2014</ref>
[[24. veebruar]]il [[1851]] testis Saksa leiutaja [[Wilhelm Bauer|Sebastian Wilhelm Bauer]] [[Kiel]]i sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes selle uppumisega.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/teadus/24-veebruaril-1851-testis-sebastian-bauer-oma-esimest-allveelaeva-ja-laks-pohja.d?id=68094117 24. veebruaril 1851 testis Sebastian Bauer oma esimest allveelaeva (ja läks põhja)], Forte, 24. veebruar 2014</ref>


[[Pilt:Allveelaevageo.jpg|thumb|800px|left|See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.]]

{{-}}


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 14. detsember 2021, kell 13:43

Allveelaev Kalev, Kalev klassi allveelaev
Allveelaevade klassifikatsioon

Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal, kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.

Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või uurimislaevadena.

Jõuallika järgi jagunevad allveelaevad: diisel- ja tuumaallveelaevadeks. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud ballistiliste, mitme tuumalõhkepeaga rakettidega.

Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.


Kirjeldus

Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks vee all liikudes jääda nähtamatuks ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate akude varul vee all liikumist võimaldav elektrimootor ja relvana kasutatav torpeedo muutsid allveelaeva Esimese ja Teise maailmasõja ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.


Ajalugu

Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud Aleksander Suure sõjamehed Tüürose (Liibanoni) piiramisel 332.a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.

24. veebruaril 1851 testis Saksa leiutaja Sebastian Wilhelm Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes selle uppumisega.[1]


Vaata ka

Viited

Välislingid