Pooljuhtketas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PikseBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
66 794 muudatust
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
Tabeli allikas de : Solid-State-Drive
1. rida: 1. rida:
'''Pooljuhtketas''' ehk '''SSD-ketas''' (ingl ''solid state drive'') on [[arvutitehnika]]s [[välkmälu]]l põhinev [[andmesalvesti]], millel erinevalt [[kõvaketas|HDD-kõvakettast]] puuduvad liikuvad osad. SSD väliskuju ja elektrilised ühendused võivad sarnaneda [[HDD]]-kettale, kuid võivad ka erineda. Näiteks võib SSD olla teostatud [[PCI Express|PCIe]]-[[laiendkaart|laiendkaardina]]. Ka võib SDD olla HDDga kombineeritud hübriidkettaks SSHD (''solid state hybrid drive''), kus tihedamini kasutatavad failid paigutatakse kiirema kättesaadavuse huvides SSDsse.
'''Pooljuhtketas''' ehk '''SSD-ketas''' (ingl ''solid state drive'') on [[arvutitehnika]]s [[välkmälu]]l põhinev [[andmesalvesti]], millel erinevalt [[kõvaketas|HDD-kõvakettast]] puuduvad liikuvad osad. SSD väliskuju ja elektrilised ühendused võivad sarnaneda [[HDD]]-kettale, kuid võivad ka erineda. Näiteks võib SSD olla teostatud [[PCI Express|PCIe]]-[[laiendkaart|laiendkaardina]]. Ka võib SSD olla HDDga kombineeritud hübriidkettaks SSHD (''solid state hybrid drive''), kus tihedamini kasutatavad failid paigutatakse kiirema kättesaadavuse huvides SSDsse.


[[Pilt:E-disk 2-5 scsi.jpg|pisi|SSD-[[välismälu]] 2,5" kõvakettakorpuses]]
[[Pilt:E-disk 2-5 scsi.jpg|pisi|SSD-[[välismälu]] 2,5" kõvakettakorpuses]]
12. rida: 12. rida:
* [[2012]]. aastast hakkas SSD konkureerima HDDga, esmalt tahvel- ja sülearvutites, seejärel ka lauaarvutites, samuti välise SSD-salvestina.
* [[2012]]. aastast hakkas SSD konkureerima HDDga, esmalt tahvel- ja sülearvutites, seejärel ka lauaarvutites, samuti välise SSD-salvestina.


SSD [[gigabait|gigabaidi]] hind on küll aastate kestel kiiresti langenud, kuid jääb ka 2010ndate lõpuaastail siiski kõrgemaks kui kõvaketastel. Hinnavahe kasvab seda enam, mida suurem on salvesti mahutavus, sest SDD-ketta hind kasvab peaaegu võrdeliselt mahutavusega.
SSD [[gigabait|gigabaidi]] hind on küll aastate kestel kiiresti langenud, kuid jäi ka 2010ndate lõpuaastail siiski kõrgemaks kui kõvaketastel. Hinnavahe kasvab seda enam, mida suurem on salvesti mahutavus, sest SDD-ketta hind kasvab peaaegu võrdeliselt mahutavusega.


== SSD mäluelementide tüübid ==
== SSD mäluelementide tüübid ==
{{vaata |Välkmälu}}
{{vaata |Välkmälu}}

Vastavalt mäluelemendi [[CMOS]]-transistoristruktuuride ühendamise [[loogikatehe|loogikale]] eristatakse NAND- ja NOR-mäluelemente. Pooljuhtketastes on (alates 2008. aastast) kasutusel NAND-Flash-struktuurid, sest need võtavad [[kiip|kiibil]] palju vähem ruumi, on vastupidavamad ja suurema kirjutuskiirusega, lugemiskiirus on siiski väiksem kui NOR-kiipidel. Välja on töötatud tehnoloogiaid, mis püüavad mõlema tüübi eeliseid ühendada: OneNAND ([[Samsung]]), mDOC ([[Sandisk]]) ja ORNAND ([[Spansion]]).
Vastavalt mäluelemendi [[CMOS]]-transistoristruktuuride ühendamise [[loogikatehe|loogikale]] eristatakse NAND- ja NOR-mäluelemente. Pooljuhtketastes on (alates 2008. aastast) kasutusel NAND-Flash-struktuurid, sest need võtavad [[kiip|kiibil]] palju vähem ruumi, on vastupidavamad ja suurema kirjutuskiirusega, lugemiskiirus on siiski väiksem kui NOR-kiipidel. Välja on töötatud tehnoloogiaid, mis püüavad mõlema tüübi eeliseid ühendada: OneNAND ([[Samsung]]), mDOC ([[Sandisk]]) ja ORNAND ([[Spansion]]).


23. rida: 22. rida:
*MLC-element (''multi-level cell'') salvestab rohkem kui ühe biti, seni reaalselt kaks bitti (neli laengutaset);
*MLC-element (''multi-level cell'') salvestab rohkem kui ühe biti, seni reaalselt kaks bitti (neli laengutaset);
*TLC-element (''triple-level cell'') ehk MLC-3 salvestab kolm bitti (kuus laengutaset).
*TLC-element (''triple-level cell'') ehk MLC-3 salvestab kolm bitti (kuus laengutaset).

Neist on kõige laiemalt kasutusel kahebitised MLC-elemendid. MLC-kettad on märksa odavamad kui SLC-kettad, kuid vastupidavus (garanteeritud kirjutuskordade arv) ja kirjutuskiirus on väiksemad.


== SSD-tehnika iseärasusi ==
== SSD-tehnika iseärasusi ==
Andmed salvestamisel (kirjutamisel) võetakse üksteisele järgnevad [[bitt|bitid]] kokku plokkideks (ingl ''block'' või ''page''), igaüks näiteks 4 kB suurune. Kui plokis tehakse muudatusi, jäävad ülejäänud andmed kustutamata, küll aga vabastatakse need kirjutamiseks. Iga muudetud baidi pärast tuleb kogu ploki sisu kopeerida reservplokki. Nii lisandub järjest uusi osaliselt täidetud plokke. Et nendest leida kirjutamiseks vabastatud üksusi, tuleb teha palju tarbetuid loe-kustuta-kirjuta-tsükleid, mis aeglustab tööd ja kulutab ketast.
Andmete salvestamisel (kirjutamisel) võetakse üksteisele järgnevad [[bitt|bitid]] kokku plokkideks (ingl ''block'' või ''page''), igaüks näiteks 4 kB suurune. Kui plokis tehakse muudatusi, jäävad ülejäänud andmed kustutamata, küll aga vabastatakse need kirjutamiseks. Iga muudetud baidi pärast tuleb kogu ploki sisu kopeerida reservplokki. Nii lisandub järjest uusi osaliselt täidetud plokke. Et nendest leida kirjutamiseks vabastatud üksusi, tuleb teha palju tarbetuid loe-kustuta-kirjuta-tsükleid, mis aeglustab tööd ja kulutab ketast.


Pöördumise kiirendamiseks ja plokkide vastupidavuse suurendamiseks on kasutusele võetud [[TRIM]]-tugi, mis näiteks [[arvuti]] [[operatsioonisüsteem]]i [[ATA]]-liidese kaudu teavitab ketta koosseisu kuuluvat kontrollerit, millised piirkonnad plokis ei kanna kasulikku infot, nii et nende sisu saab eelnevalt kustutada ja niiviisi kiirendada uute andmete kirjutamist.
Pöördumise kiirendamiseks ja plokkide vastupidavuse suurendamiseks on kasutusele võetud [[TRIM]]-tugi, mis näiteks [[arvuti]] [[operatsioonisüsteem]]i [[ATA]]-liidese kaudu teavitab ketta koosseisu kuuluvat kontrollerit, millised piirkonnad plokis ei kanna kasulikku infot, nii et nende sisu saab eelnevalt kustutada ja niiviisi kiirendada uute andmete kirjutamist.


Arvuti operatsioonisüsteemi ja mäluplokke ühendav pooljuhtketta [[kontroller]] hoolitseb ka selle eest, et mäluplokid oleksid enam-vähem ühtlaselt koormatud: kontroller registreerib mäluplokkidesse pöördumisi ja suunab kirjutuskäsud vähemkoormatud plokkidesse.
Arvuti operatsioonisüsteemi ja mäluplokke ühendav pooljuhtketta [[kontroller]] hoolitseb ka selle eest, et mäluplokid oleksid enam-vähem ühtlaselt koormatud: kontroller registreerib mäluplokkidesse pöördumisi ja suunab kirjutuskäsud vähem koormatud plokkidesse.


Selleks, et vabaks jäänud mäluelementidele saaks kirjutada, tuleb selle sisu enne kustuda. Selle lisatoimingu poolest erineb välkmälu kõvaketta magnetmälust, mille vabaks jäänud sektorites saab andmeid kohe üle kirjutada.
Selleks, et vabaks jäänud mäluelementidele saaks kirjutada, tuleb selle sisu enne kustuda. Selle lisatoimingu poolest erineb välkmälu kõvaketta magnetmälust, mille vabaks jäänud sektorites saab andmeid kohe üle kirjutada.
51. rida: 48. rida:
*stabiilne lugemiskiirus, mis ei sõltu [[fail]]i osade paigutusest ega fragmenteeritusest;
*stabiilne lugemiskiirus, mis ei sõltu [[fail]]i osade paigutusest ega fragmenteeritusest;
*suurem kirjutus- ja lugemiskiirus, mis võib olla lähedane [[SATA]]-[[liides]]e läbilaskevõimele;
*suurem kirjutus- ja lugemiskiirus, mis võib olla lähedane [[SATA]]-[[liides]]e läbilaskevõimele;
*suurem pöörduskiirus, mis võimaldab teha sisend-väljundoperatsioone umbes kümme korda kiiremini kui HDD-kettal, kus iga operatsiooni eel kulub teatud aeg ketta ettepööramiseks;
*oluliselt suurem pöörduskiirus, mis võimaldab teha sisend-väljundoperatsioone umbes kümme korda kiiremini kui HDD-kettal, kus iga operatsiooni eel kulub teatud aeg ketta ettepööramiseks;
*palju väiksem sõltuvus välistest elektromagnetilistest mõjutustest (tugev elektrostaatiline väli võib siiski häiringut põhjustada);
*palju väiksem sõltuvus välistest elektromagnetilistest mõjutustest (tugev elektrostaatiline väli võib siiski häiringut põhjustada);
*väiksemad mõõtmed ja kaal (nt [[kujutegur]]i mSATA korral mõõtmed 51×30×3 mm).
*väiksemad mõõtmed ja kaal (nt [[kujutegur]]i mSATA korral mõõtmed 51×30×3 mm).
61. rida: 58. rida:
*Kasutuskõlbmatuks muutunud SSD-kettalt on andmeid väga keeruline elektriliselt täielikult eemaldada, nii et jääb ainult füüsilise purustamise võimalus.
*Kasutuskõlbmatuks muutunud SSD-kettalt on andmeid väga keeruline elektriliselt täielikult eemaldada, nii et jääb ainult füüsilise purustamise võimalus.


== Võrdlus [[kõvaketas |kõvaketta]] ja [[Mäluketas|RAM-virtuaalkettaga]] ==
{| class="centered wikitable" style="text-align:center;"
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
|+ Tavalise kõvaketta (HDD) ja pooljuhtketta (SSD) võrdlus (2016. aasta andmed)
!  
|- style="background:#ECECEC;"
! Pooljuhtketas<br>(TLC NAND Flash)
! style="width:25%"|
! Kõvaketas <br> (HDD)
!HDD
! [[Mäluketas |RAM-viruaalketas]]<br>([[muutmälu]] osana)
!Tarbeelektroonika <br> Flash-SSD
!Tööstuselektroonika <br> Flash-SSD
|-
|-
! [[Mahutavus (andmekandja) |Mahutavus]]
|style="background:#ececec;"|Mahutavus kuni
|14&nbsp;TB
| kuni 16 TB
|6,4&nbsp;TB
| kuni 14&nbsp;TB
| kuni 32&nbsp;GB [[mälumoodul |mooduli]] kohta
|> 2&nbsp;TB
|-
|-
! [[Liides]]
|style="background:#ececec;"|Kirjutamiskiirus
| [[Paralleel-ATA|IDE/(P)ATA]], [[Serial ATA|SATA]], [[Serial ATA#mini-SATA (mSATA)|mSATA]], [[PCI Express|PCIe]], [[M.2]]
|kuni 160 MB/s
| [[SCSI]], IDE/(P)ATA, SATA, [[Serial Attached SCSI|SAS]]
|kuni 490 MB/s
| peamiselt [[DIMM-konnektor]]
|…
|-
|-
|style="background:#ececec;"|Lugemiskiirus
! Lugemiskiirus)
|kuni 230 MB/s
| kuni 3400&nbsp;MB/s
|kuni 500 MB/s
| kuni ca 227&nbsp;MB/s
| kuni 51&nbsp;200&nbsp;MB/s
|…
|-
|-
! Kirjutamiskiirus
|style="background:#ececec;"|Kirjutustsüklite arv
| kuni 2500&nbsp;MB/s
|10 miljardit (keskmiselt <br>3 aastat)
| kuni ca 160&nbsp;MB/s
|1&nbsp;000 (TLC)&nbsp;/ ca 3&nbsp;000 (MLC) <br> kuni ca 100&nbsp;000 (SLC)&nbsp; elemendi kohta
| kuni 51&nbsp;200&nbsp;MB/s
|1–5 miljonit elemendi kohta
|-
|-
! Keskmine pöördusaeg lugemisel
|style="background:#ececec;"|Andmed säilivad
| alates 0,027&nbsp;ms
|...
| alates 3,5&nbsp;ms
|10 aastat
| 0,000&nbsp;.02&nbsp;ms
|10 aastat
|-
|-
! Keskmine pöördusaeg kirjutamisel
|style="background:#ececec"|Andmete täielik kustutamine
| alates 0,021&nbsp;ms
|style="background:#beffe6"|võimalik
| alates 3,5&nbsp;ms
|style="background:#fff0c8"|ainult osaliselt
| 0,000&nbsp;02&nbsp;ms
|style="background:#beffe6"|võimalik
|-
|-
! Ülekirjutamise tsüklite arv
|style="background:#ececec" |Tõrkeennetussüsteem ([[S.M.A.R.T.]])
| üle 3000 (TLC)
|style="background:#beffe6"|on
| ca 10 miljardit (3 aastat)
|style="background:#fff0c8"|osaline
| 10<sup>15</sup>
|style="background:#beffe6"|on
|-
|-
! Võimsustarve jõudeolekus
|style="background:#ececec;"|Vajadus [[Defragmentimine|defragmentida]]
| 0,03&nbsp;W
|on
| vähemalt 4&nbsp;W
|puudub
| 1&nbsp;W SDRAM-mooduli kohta
|puudub
|-
|-
! Võimsustarve pöördumisel
|style="background:#ececec;"|Pöördusaeg lugemisel/kirjutamisel
| 5–6&nbsp;W
|alates 3,5 ms
| vähemalt 6&nbsp;W
|alates 0,03/0,02 ms
| 8&nbsp;W SDRAM-mooduli kohta
|…
|-
|-
! Käitumine voolukatkestuse korral
|style="background:#ececec;"|Võimsustarve: jõude/pöördus
| kaitsekondensaatori puudumisel<br>andmekadu võimalik
|vähemalt 4/6 W
| andmekadu võimalik
|kuni 1,3/6 W
| andmed lähevad kaduma
|…
|-
|-
! [[S.M.A.R.T.]] (tõrkeennetuse süsteem)
|style="background:#ececec;"|Lubatav temperatuur
| on
|5 kuni 55&nbsp;°C
| on
|0 kuni 70&nbsp;°C
| –
|−40 kuni 85&nbsp;°C
|}
|}

== Vaata ka ==
*[[Püsimälu]]


== Viited ==
== Viited ==
{{Viited}}
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.storagereview.com/ssd_reference_guide StorageReview.com SSD Guide]
* [http://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-continues-ssd-standardization-efforts JEDEC Continues SSD Standardization Efforts]
* [http://www.anandtech.com/printarticle.aspx?i=3531 Understanding SSDs and New Drives from OCZ]
* [http://www.notebookcheck.net/SSD-versus-HDD-in-comparison.18750.0.html SSDs versus laptop HDDs and upgrade experiences]


{{Arvuti}}
{{Arvuti}}

Redaktsioon: 6. detsember 2021, kell 12:11

Pooljuhtketas ehk SSD-ketas (ingl solid state drive) on arvutitehnikas välkmälul põhinev andmesalvesti, millel erinevalt HDD-kõvakettast puuduvad liikuvad osad. SSD väliskuju ja elektrilised ühendused võivad sarnaneda HDD-kettale, kuid võivad ka erineda. Näiteks võib SSD olla teostatud PCIe-laiendkaardina. Ka võib SSD olla HDDga kombineeritud hübriidkettaks SSHD (solid state hybrid drive), kus tihedamini kasutatavad failid paigutatakse kiirema kättesaadavuse huvides SSDsse.

SSD-välismälu 2,5" kõvakettakorpuses
512 GB SSD koos adapteriga paigaldamiseks 3,5" HDD asemele
mSATA SSD avatult

Arendusjärgud

  • 1978 – USA firma StorageTek töötas välja esimese pooljuhtsalvesti RAM-mälu baasil
  • 1995 – Iisraeli firma M-Systems esitles esimest välkmälul põhinevat pooljuhtsalvestit
  • 2007 – esimene sülearvuti EEE PC 701 SSD-salvestusmälu 4 GB
  • 2008 – Lõuna-Korea firma Mtron Storage Technology valmistas SSD-ketta mahutavusega 128 GB
  • 2012. aastast hakkas SSD konkureerima HDDga, esmalt tahvel- ja sülearvutites, seejärel ka lauaarvutites, samuti välise SSD-salvestina.

SSD gigabaidi hind on küll aastate kestel kiiresti langenud, kuid jäi ka 2010ndate lõpuaastail siiski kõrgemaks kui kõvaketastel. Hinnavahe kasvab seda enam, mida suurem on salvesti mahutavus, sest SDD-ketta hind kasvab peaaegu võrdeliselt mahutavusega.

SSD mäluelementide tüübid

 Pikemalt artiklis Välkmälu

Vastavalt mäluelemendi CMOS-transistoristruktuuride ühendamise loogikale eristatakse NAND- ja NOR-mäluelemente. Pooljuhtketastes on (alates 2008. aastast) kasutusel NAND-Flash-struktuurid, sest need võtavad kiibil palju vähem ruumi, on vastupidavamad ja suurema kirjutuskiirusega, lugemiskiirus on siiski väiksem kui NOR-kiipidel. Välja on töötatud tehnoloogiaid, mis püüavad mõlema tüübi eeliseid ühendada: OneNAND (Samsung), mDOC (Sandisk) ja ORNAND (Spansion).

NAND-Flash-mäluelemente liigitatakse selle järgi, mitme biti salvestamiseks on element ette nähtud:

  • SLC-element (single-level cell) salvestab ühe biti (sest elemendil saab olla ainult kaks laengutaset);
  • MLC-element (multi-level cell) salvestab rohkem kui ühe biti, seni reaalselt kaks bitti (neli laengutaset);
  • TLC-element (triple-level cell) ehk MLC-3 salvestab kolm bitti (kuus laengutaset).

SSD-tehnika iseärasusi

Andmete salvestamisel (kirjutamisel) võetakse üksteisele järgnevad bitid kokku plokkideks (ingl block või page), igaüks näiteks 4 kB suurune. Kui plokis tehakse muudatusi, jäävad ülejäänud andmed kustutamata, küll aga vabastatakse need kirjutamiseks. Iga muudetud baidi pärast tuleb kogu ploki sisu kopeerida reservplokki. Nii lisandub järjest uusi osaliselt täidetud plokke. Et nendest leida kirjutamiseks vabastatud üksusi, tuleb teha palju tarbetuid loe-kustuta-kirjuta-tsükleid, mis aeglustab tööd ja kulutab ketast.

Pöördumise kiirendamiseks ja plokkide vastupidavuse suurendamiseks on kasutusele võetud TRIM-tugi, mis näiteks arvuti operatsioonisüsteemi ATA-liidese kaudu teavitab ketta koosseisu kuuluvat kontrollerit, millised piirkonnad plokis ei kanna kasulikku infot, nii et nende sisu saab eelnevalt kustutada ja niiviisi kiirendada uute andmete kirjutamist.

Arvuti operatsioonisüsteemi ja mäluplokke ühendav pooljuhtketta kontroller hoolitseb ka selle eest, et mäluplokid oleksid enam-vähem ühtlaselt koormatud: kontroller registreerib mäluplokkidesse pöördumisi ja suunab kirjutuskäsud vähem koormatud plokkidesse.

Selleks, et vabaks jäänud mäluelementidele saaks kirjutada, tuleb selle sisu enne kustuda. Selle lisatoimingu poolest erineb välkmälu kõvaketta magnetmälust, mille vabaks jäänud sektorites saab andmeid kohe üle kirjutada.

Ühendusliidesed

Ühendusliides on tavaliselt SSD-kontrollerisse sisse ehitatud. Populaarseimad liidesed on:

Sama liidesestandardiga pooljuhtketta saab paigaldada samade mõõtmetega kõvaketta asemele.

SSD plussid ja miinused

SSD eelised HDDga võrreldes

  • Liikuvate osade puudumine ja sellest tulenevalt:
    • hea mehaaniline vastupidavus (suur löögi- ja vibratsioonikindlus);
    • müra puudumine.
  • stabiilne lugemiskiirus, mis ei sõltu faili osade paigutusest ega fragmenteeritusest;
  • suurem kirjutus- ja lugemiskiirus, mis võib olla lähedane SATA-liidese läbilaskevõimele;
  • oluliselt suurem pöörduskiirus, mis võimaldab teha sisend-väljundoperatsioone umbes kümme korda kiiremini kui HDD-kettal, kus iga operatsiooni eel kulub teatud aeg ketta ettepööramiseks;
  • palju väiksem sõltuvus välistest elektromagnetilistest mõjutustest (tugev elektrostaatiline väli võib siiski häiringut põhjustada);
  • väiksemad mõõtmed ja kaal (nt kujuteguri mSATA korral mõõtmed 51×30×3 mm).

SSD puudused

  • NAND-SSD peamine puudus on piiratud kirjutuskordade arv. SSD-ketastes laialt kasutusel olev MLC-mäluelement võimaldab andmeid kirjutada 3000–10 000 korda (garanteeritud ressurss). Kallites, ühebitiste SLC-mäluelementidega salvestites garanteeritakse sada tuhat kuni miljon tsüklit.[1]. Andmete lugemine mäluelementide tööiga ei lühenda.
  • SSD-ketta rikkeid põhjustab sageli viga keeruka ehitusega kontrolleris, mis peab täitma mitmesuguseid andmete paigutamise ja vigade parandamise funktsioone, seda eriti TLC-mäluelementidega salvestites.
  • Tulenevalt sellest, et andmete olekut ja paigutust juhitakse ka TRAM-käsuga, on raske, kui mitte võimatu rikkis kettalt andmeid taastada. Kui viga on ainult kontrolleris, võib see siiski olla võimalik.
  • Kasutuskõlbmatuks muutunud SSD-kettalt on andmeid väga keeruline elektriliselt täielikult eemaldada, nii et jääb ainult füüsilise purustamise võimalus.

Võrdlus kõvaketta ja RAM-virtuaalkettaga

  Pooljuhtketas
(TLC NAND Flash) 		Kõvaketas
(HDD) 		RAM-viruaalketas
(muutmälu osana)
Mahutavus kuni 16 TB kuni 14 TB kuni 32 GB mooduli kohta
Liides IDE/(P)ATA, SATA, mSATA, PCIe, M.2 SCSI, IDE/(P)ATA, SATA, SAS peamiselt DIMM-konnektor
Lugemiskiirus) kuni 3400 MB/s kuni ca 227 MB/s kuni 51 200 MB/s
Kirjutamiskiirus kuni 2500 MB/s kuni ca 160 MB/s kuni 51 200 MB/s
Keskmine pöördusaeg lugemisel alates 0,027 ms alates 3,5 ms 0,000 .02 ms
Keskmine pöördusaeg kirjutamisel alates 0,021 ms alates 3,5 ms 0,000 02 ms
Ülekirjutamise tsüklite arv üle 3000 (TLC) ca 10 miljardit (3 aastat) 1015
Võimsustarve jõudeolekus 0,03 W vähemalt 4 W 1 W SDRAM-mooduli kohta
Võimsustarve pöördumisel 5–6 W vähemalt 6 W 8 W SDRAM-mooduli kohta
Käitumine voolukatkestuse korral kaitsekondensaatori puudumisel
andmekadu võimalik 		andmekadu võimalik andmed lähevad kaduma
S.M.A.R.T. (tõrkeennetuse süsteem) on on –

Viited

  1. ↑ PDF Version MLC vs. SLC NAND Flash in Embedded Systems
Põhikomponendid
Sisendseadmed
Hiir  • Juhtkuul  • Klaviatuur  • Mikrofon  • Näpuhiir  • Puuteplaat  • Puuteekraan  • Skanner
Väljundseadmed
Kuvar  • Kõlar  • Kõrvaklapid  • Printer
Andmekandjad
Blu-ray  • CD  • DVD  • Diskett  • Magnetoptiline ketas  • Välkmälu (Mälupulk)
Siinid
Ethernet  • FireWire  • Järjestikport  • Rööpport  • Thunderbolt  • USB
Lisaseadmed
Ketta
AdvFS  • Btrfs  • CrossDOS  • exFAT  • ext (ext2  • ext3  • ext3cow  • ext4)  • FAT (FAT12  • FAT16  • FAT16B  • FAT32)  • Files-11  • HFS Plus  • Minix  • Next3  • NILFS (NILFS2)  • NSS  • NTFS  • NWFS  • OneFS  • PFS  • QFS  • QNX4FS  • ReFS  • ReiserFS (Reiser4)  • Reliance  • Reliance Nitro  • SpadFS  • UBIFS  • Unix File System  • Veritas File System (VxFS)  • VFAT  • XFS  • Xsan  • ZFS
Optiline andmekandja
HSF  • ISO 9660  • ISO 13490  • UDF
Välkmälu / Pooljuhtketas
FAT  • exFAT  • CHFS  • TFAT  • FFS2  • F2FS  • JFFS  • JFFS2  • LogFS  • NVFS  • YAFFS  • UBIFS
Jagatud
Coda  • CXFS  • GFS2  • Google Failisüsteem  • OCFS2  • QFS  • Xsan
Spetsialiseerunud
cramfs  • FUSE  • SquashFS  • UnionFS
Pseudo ja virtuaalsed
configfs  • devfs  • procfs  • specfs  • sysfs  • tmpfs  • WinFS
Krüpteeritud
EncFS  • EFS  • ZFS
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pooljuhtketas&oldid=6004557"