Glehni loss: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 124 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:Glehni loss 03.jpg‎|pisi|Hoone [[Vana-Mustamäe tänav]] 69/[[Torni tänav]] 18. Paikneb Nikolai von Glehni esimese eluaseme vundamendil, mis valmis enne lossi. Hoone oli Šveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Hoone seinale on paigutatud mälestustahvel]]
 
'''Glehni loss''' (Hohenhaupti loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone [[Mustamäe nõlv]]al [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Paikneb [[Glehni park]]metsas [[Nõmme–MustamäeNõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] edela osasedelaosas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kinnistul aadressigaaadressil [[Vana-Mustamäe tänav]] 48.
 
== Ajalugu ==
Loss kuulus [[Jälgimäe mõis]]a [[Mustamäe mõis|Mustamäe kõrvalmõisa]] ja valmis [[1886]]. aastal [[Nikolai von Glehn]]i projekti järgi. Lossi vundamendi ehitas Glehn üksi, hiljem kasutas ka vangide tööjõudu. Iga päev kell 12 andis ta mõnest [[Richard Wagner]]i ooperist pärineva pasunasignaaliga märku lõuna algusest<ref>Glehn – Nõmme asutaja. Vaba Maa, 9. september 1933, nr. 211, lk. 7.</ref>. Hoone ümber on rajatud [[Glehni park|park]] ning püstitatud ehitisi ([[Glehni lossi palmimaja|Palmimaja]] [[1900]]-[[1910]]; Vaatetorn ehk [[Tallinna Tähetorn|Tähetorn]] [[1910]]) ja skulptuure ("[[Kalevipoeg (Glehni park)|Kalevipoeg]]" [[1908]], [[1990]]; "[[Krokodill (Glehni park)|Krokodill]]" [[1908]])<ref>[http://www.mois.ee/harju/mustamae.shtml Mustamäe mõis (Glehni loss). Hohenhaupt in Kirchspiel Kegel, Harrien.] Portaal "Eesti mõisad"</ref>.
 
[[1918]]. aastal, pärast [[Glehn]]ide lahkumist Eestist, rüüstati loss täielikult. Alles 1960ndate1960. aastate keskel alustati [[TPITehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor|TPITallinna Polütehnilise Instituudi Akadeemilise Meeskoori]] initsiatiivil hoone taastamist.
 
Kuigi lossihoone taastamise juures püüti säilitada selle esialgset ajaloolist ilmet, ei olnud tegemist lossi taastamisega selle esialgsel kujul, vaid rekonstrueerimisega, mille juures lähtuti lossi eeldatavast kasutusest. Näiteks lisati lossile veel üks korrus. Seetõttu kasvas ehitustööde maht ja kulus esialgu arvatust rohkem aega ja vahendeid.
 
Renoveeritud loss avati pidulikult [[24. märts]]il [[1977]] ning seal hakkas paiknema TPITallinna Polütehnilise Instituudi klubi klubihoonehoone (nüüdne Tallinna Tehnikaülikooli kultuurikeskus)<ref>[http://deepzone0.ttu.ee/kultuur/loss_tekst.htm Glehni loss.] TTÜ kultuurikeskus</ref>. Majast ja kultuurist valmis 1979. aastal filmdokumentaalfilm “Tudengiloss”"Tudengiloss".
 
Aastast [[1997]] on Glehni loss muinsuskaitse all<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8552 Hohenhaupti loss (nn. Glehni loss), 1886. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>.
 
== KinoKujutamime kunstis ==
Lossi ümbruses on filmitud [[Lenfilm]]i filmimängufilmi [[Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer]] (''Приключения Шерлока Холмса и доктора Ватсона: Собака Баскервилей, [[1981]]'') episoodid, mis kujutatavad Baskerville Halli (teise võttekohana oli kasutusel [[Maarjamäe loss]]i ümbrus)<ref>[http://www.221b.ru/geoPart6.htm#hall1 Баскервиль-холл #1. География - Собака.] Приключения Шерлока Холмса и доктора Ватсона. 221b.ru</ref>.
 
1992. aastal valminud filmis "Musketärid 20 aastat hiljem" on samuti võttekoht loss ja selle ümbrus. Nimelt kujutati seda Porthose elukohana. Aasta hiljem valmis film "Kuninganna Anna saladus ehk musketärid 30 aastat hiljem". Ka seal saab näha Glehni lossi.
 
== Galerii ==
<gallery>
Pilt:Glehni Kalevipoeg 2.jpg|Skulptuur "[[Kalevipoeg (Glehni park)|Kalevipoeg]]"

Navigeerimismenüü