Riigiprokuratuur: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Asutus
⚫
'''Riigiprokuratuur''' on [[Eesti Prokuratuur]]i põhiüksus, mida juhib [[riigi peaprokurör]]. Riigiprokuratuurile alluvad neli [[ringkonnaprokuratuur]]i. Riigiprokuratuuri tööpiirkond hõlmab kogu Eestit<ref name="prokuratuur.ee">http://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuur (vaadatud 15.01.2016)</ref>.
|Nimi = Riigiprokuratuur
|Embleem =
|Embleemiallkiri =
|Pilt = Pilt:Tallinn, pangahoone Wismari 7, 1869, 1914 (1).jpg
|Pildiallkiri = Wismari tn 7, Riigiprokuratuuri hoone
|lühend =
|moodustatud =
|likvideeritud =
|tüüp =
|eesmärk =
|peakorter = [[Tallinn]]
|asukoht = [[Wismari tänav|Wismari]] 7, Tallinn
|piirkond = [[Eesti Vabariik]]
|juhtkond =Riigi peaprokurör:<br/> [[Andres Parmas]]<br/>.. <br/>Eesti Vabariigi peaprokurör [[Leo Urge]] (1991–1993)<br/>Riigiprokurör [[Indrek Meelak]] (1993–1998)<br/>Riigi peaprokurör [[Raivo Sepp]] (1998–2003)<br/>[[Jüri Pihl]] (2003–2005)<br/> [[Norman Aas]] (2005–2014)<br/>[[Lavly Perling]] (2014–2019)
|kõrgemalseisev_asutus =
|alluv_asutus =
|töötajad =
|eelarve =
|veebileht = [http://www.prokuratuur.ee/et/kontaktid/riigiprokuratuur Riigiprokuratuur]
}}
⚫
'''Riigiprokuratuur''' on [[Eesti Prokuratuur]]i põhiüksus, mida juhib [[riigi peaprokurör]]. Riigiprokuratuurile alluvad neli [[ringkonnaprokuratuur]]i. Riigiprokuratuuri tööpiirkond hõlmab kogu Eestit<ref>[http://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuur Prokuratuur] (vaadatud 15.01.2016)</ref>.


Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid.

== Riigiprokuratuuri ülesanded ==
# tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kõigi astme kohtutes ametialastes, majandusalastes, kaitseväeteenistusalastes, keskkonnavastastes, õigusemõistmisevastastes ning organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudes, mis on piiriülesed või mille puhul esineb suur avalik huvi, samuti inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes kuritegudes, raskemates riigivastastes kuritegudes, prokuröride poolt toime pandud kuritegudes ning teistes riigi peaprokuröri poolt määratud kuritegudes;
# analüüsib, nõustab, koordineerib ja kontrollib ringkonnaprokuratuuride tegevust;
# analüüsib ja üldistab kohtu- ja prokuratuuripraktikat;
# täidab rahvusvahelisest koostööst tulenevaid kohustusi, sh osaleb Eurojusti töös;
# osaleb prokuratuuri tegevust käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning valdkonna eest vastutava ministri määruste ja käskkirjade eelnõude väljatöötamisel;
# osaleb prokuratuuri ja prokuratuuri ülesannetega seotud arengukavade väljatöötamisel;
# korraldab prokuratuuri suhtekorraldustegevust ning teavitab avalikkust prokuratuuri tegevusest;
# korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning ametnike ja töötajate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust;
# korraldab prokuröride konkursikomisjoni asjaajamist;
# koostab prokuratuuri eelarve eelnõu ja tagab eelarvevahendite sihipärase kasutamise;
# korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist;
# täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/129012021002?dbNotReadOnly=true Prokuratuuri põhimäärus § 9. Riigiprokuratuuri ülesanded], RT I, 29.01.2021, 2</ref>.

Riigiprokuratuur jaguneb järelevalve ja rahvusvahelise koostöö osakonnaks, süüdistusosakonnaks ja haldusosakonnaks<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/829333 Justiitsministri 19. märtsi 2004. a määruse nr 23 "Prokuratuuri põhimäärus" muutmine], RTL 2004, 158, 2369</ref>
==Riigi peaprokurörid==
*16. märts 1993 – 16. märts 1998, [[Indrek Meelak]], riigiprokurör
**1998, [[Alar Kirs]], riigiprokuröri kohusetäitja ja riigi peaprokuröri kohusetäitja
*27. mai 1998<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/75356 Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine], RT I 1998, 49, 748</ref> – 27. mai 2003, [[Raivo Sepp]], riigi peaprokurör
*16. juuni 2003<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/597829 Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine] RTL 2003, 71, 1048</ref>–2005, [[Jüri Pihl]], riigi peaprokurör
*2005–2014, [[Norman Aas]], riigi peaprokurör<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13243987 Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine uueks ametiajaks], RTL 2009, 93, 1376</ref>
*31. oktoober 2014 – 30. oktoober 2019, [[Lavly Perling]], riigi peaprokurör
**2019–2020, [[Lavly Perling]], riigi peaprokuröri kohusetäitja
*3. veebruar 2020 – , [[Andres Parmas]], riigi peaprokurör

==Ajalugu==
Eesti Vabariigi [[Prokuratuur]] moodustati 18. novembril 1918 vastu võetud määrusega ajutiste kohtute sisseseadmise kohta, millega loodi ka Eesti Vabariigi prokuröri ametikoht [[Kohtuministeerium]]i alluvuses. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] otsusel määrati Eesti Vabariigi prokuröriks [[Jaan Teemant]], kes oli selles ametis kuni 8. maini 1919.

1920. aasta aprillis kaotati Vabariigi prokuröri amet ja moodustati eraldi [[Kohtupalat]]i [[Kohtupalati Prokuratuur|Prokuratuur]] ja [[Riigikohus|Riigikohtu]] [[Riigikohtu Prokuratuur|Prokuratuur]]. Riigikohtu prokuratuur oli peamiselt seaduslikkuse kaitsja ja arvamuse avaldaja. Kohtukoja prokuratuuri töö sisuks oli [[süüdistus]]e esitamine ja selle toetamine. Riigikohtu prokuratuur esines sisulise prokuratuurina ainult neil kordadel, kui [[Riigikohus]] lahendas sisuliselt mõnda konkreetset kohtuasja.

<table><tr valign=top><td>
;Eesti Vabariigi prokurörid 1918–1920
*Jaan Teemant, [[Eesti Vabariigi prokurör]]
**[[Erich Eek]], Eesti Vabariigi prokuröri kt., maist 5. juunini<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/17/6 III. Nimetused], Riigi Teataja, nr. 38, 17 juuni 1919</ref> 1919
*[[Aleksander Hellat]]
**[[Erich Eek]], [[Eesti Vabariigi peaprokurör]]i kt. 18. augustini 1919<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/08/27/8 III. Nimetused], Riigi Teataja, nr. 58, 27 august 1919</ref>
*[[Lui Olesk]], Eesti Vabariigi prokurör
*[[Alfred Maurer]], Eesti Vabariigi prokurör
<td>
;Riigikohtu prokurörid 1920–1940
*[[Richard Räägo]], [[Riigikohtu prokurör]]
*[[Johan Müller]], Riigikohtu prokurör
<td>
;Kohtupalati prokurörid 1920–1940
*[[Erich Eek]], [[Kohtupalati prokurör]]
*[[Paul Peterson]], Kohtupalati prokurör
*[[Paul Välbe]], Kohtupalati prokurör
*[[Johan Müller]], Kohtupalati prokurör
*[[Albert Assor]], Kohtupalati prokurör
*[[Johan Müller]], Kohtupalati prokurör
*[[Gustav Avald]], Kohtupalati prokurör
*[[Johannes Mardi]], Kohtupalati prokurör
</table>

[[Eesti kohtusüsteem]]i Eesti Vabariigi prokuratuurisüsteem taastati [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium]]i [[1991]]. aasta [[27. august]]i otsusega «Eesti Vabariigi Prokuratuuri lahutamise kohta NSV Liidu Prokuratuurist» moodustati Eesti Vabariigi Prokuratuur. Aastatel 1991–[[1993]] oli Eesti Vabariigi peaprokurör [[Leo Urge]].
==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}

Redaktsioon: 13. mai 2021, kell 10:57

Riigiprokuratuur
Wismari tn 7, Riigiprokuratuuri hoone
Peakorter Tallinn
Asukoht Wismari 7, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Riigi peaprokurör:
Andres Parmas
..
Eesti Vabariigi peaprokurör Leo Urge (1991–1993)
Riigiprokurör Indrek Meelak (1993–1998)
Riigi peaprokurör Raivo Sepp (1998–2003)
Jüri Pihl (2003–2005)
Norman Aas (2005–2014)
Lavly Perling (2014–2019)
Veebileht Riigiprokuratuur

Riigiprokuratuur on Eesti Prokuratuuri põhiüksus, mida juhib riigi peaprokurör. Riigiprokuratuurile alluvad neli ringkonnaprokuratuuri. Riigiprokuratuuri tööpiirkond hõlmab kogu Eestit[1].

Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid.

Riigiprokuratuuri ülesanded

  1. tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kõigi astme kohtutes ametialastes, majandusalastes, kaitseväeteenistusalastes, keskkonnavastastes, õigusemõistmisevastastes ning organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudes, mis on piiriülesed või mille puhul esineb suur avalik huvi, samuti inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes kuritegudes, raskemates riigivastastes kuritegudes, prokuröride poolt toime pandud kuritegudes ning teistes riigi peaprokuröri poolt määratud kuritegudes;
  2. analüüsib, nõustab, koordineerib ja kontrollib ringkonnaprokuratuuride tegevust;
  3. analüüsib ja üldistab kohtu- ja prokuratuuripraktikat;
  4. täidab rahvusvahelisest koostööst tulenevaid kohustusi, sh osaleb Eurojusti töös;
  5. osaleb prokuratuuri tegevust käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning valdkonna eest vastutava ministri määruste ja käskkirjade eelnõude väljatöötamisel;
  6. osaleb prokuratuuri ja prokuratuuri ülesannetega seotud arengukavade väljatöötamisel;
  7. korraldab prokuratuuri suhtekorraldustegevust ning teavitab avalikkust prokuratuuri tegevusest;
  8. korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning ametnike ja töötajate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust;
  9. korraldab prokuröride konkursikomisjoni asjaajamist;
  10. koostab prokuratuuri eelarve eelnõu ja tagab eelarvevahendite sihipärase kasutamise;
  11. korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist;
  12. täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid[2].

Riigiprokuratuur jaguneb järelevalve ja rahvusvahelise koostöö osakonnaks, süüdistusosakonnaks ja haldusosakonnaks[3]

Riigi peaprokurörid

  • 16. märts 1993 – 16. märts 1998, Indrek Meelak, riigiprokurör
    • 1998, Alar Kirs, riigiprokuröri kohusetäitja ja riigi peaprokuröri kohusetäitja
  • 27. mai 1998[4] – 27. mai 2003, Raivo Sepp, riigi peaprokurör
  • 16. juuni 2003[5]–2005, Jüri Pihl, riigi peaprokurör
  • 2005–2014, Norman Aas, riigi peaprokurör[6]
  • 31. oktoober 2014 – 30. oktoober 2019, Lavly Perling, riigi peaprokurör
  • 3. veebruar 2020 – , Andres Parmas, riigi peaprokurör

Ajalugu

Eesti Vabariigi Prokuratuur moodustati 18. novembril 1918 vastu võetud määrusega ajutiste kohtute sisseseadmise kohta, millega loodi ka Eesti Vabariigi prokuröri ametikoht Kohtuministeeriumi alluvuses. Ajutise Valitsuse otsusel määrati Eesti Vabariigi prokuröriks Jaan Teemant, kes oli selles ametis kuni 8. maini 1919.

1920. aasta aprillis kaotati Vabariigi prokuröri amet ja moodustati eraldi Kohtupalati Prokuratuur ja Riigikohtu Prokuratuur. Riigikohtu prokuratuur oli peamiselt seaduslikkuse kaitsja ja arvamuse avaldaja. Kohtukoja prokuratuuri töö sisuks oli süüdistuse esitamine ja selle toetamine. Riigikohtu prokuratuur esines sisulise prokuratuurina ainult neil kordadel, kui Riigikohus lahendas sisuliselt mõnda konkreetset kohtuasja.

Eesti Vabariigi prokurörid 1918–1920
Riigikohtu prokurörid 1920–1940
Kohtupalati prokurörid 1920–1940

Eesti kohtusüsteemi Eesti Vabariigi prokuratuurisüsteem taastati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 27. augusti otsusega «Eesti Vabariigi Prokuratuuri lahutamise kohta NSV Liidu Prokuratuurist» moodustati Eesti Vabariigi Prokuratuur. Aastatel 1991–1993 oli Eesti Vabariigi peaprokurör Leo Urge.

Viited

  1. ↑ Prokuratuur (vaadatud 15.01.2016)
  2. ↑ Prokuratuuri põhimäärus § 9. Riigiprokuratuuri ülesanded, RT I, 29.01.2021, 2
  3. ↑ Justiitsministri 19. märtsi 2004. a määruse nr 23 "Prokuratuuri põhimäärus" muutmine, RTL 2004, 158, 2369
  4. ↑ Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine, RT I 1998, 49, 748
  5. ↑ Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine RTL 2003, 71, 1048
  6. ↑ Riigi peaprokuröri ametisse nimetamine uueks ametiajaks, RTL 2009, 93, 1376
  7. ↑ III. Nimetused, Riigi Teataja, nr. 38, 17 juuni 1919
  8. ↑ III. Nimetused, Riigi Teataja, nr. 58, 27 august 1919

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riigiprokuratuur&oldid=5896486"