Süüdistus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Süüdistus (ingl criminal charge) on süüdistatavale ametlikult esitatav väide tema sooritatud kuriteo kohta.[1]

Süüdistuse põhiliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Süüdistused saab jagada kaheks:[2]

  1. erasüüdistus: kannatanul on õigus iseseisvalt alustada enda vastu toimepandud süüteo menetlust, tehes seda enda nimel;
  2. avalik süüdistus: kriminaalasja alustatakse ainult riikliku süüdistuse alusel.

Eestis menetletakse kõiki kuritegusid avalik-süüdistuslikult.[3]

Kriminaalmenetlus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kui saabub teave kuriteo toimepaneku kohta, alustatakse Eestis kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlust saab alustada prokuratuur või uurimisasutus (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla).[4][5] Kui kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus, teatatakse sellest viivitamata prokuratuurile, ja vastupidi.[6]

Kriminaalmenetluse alustamisega hakatakse tegema uurimistoiminguid. Uurimistoimingud on toimingud, mis on mõeldud kuriteo kohta tõendite kogumiseks, näiteks sündmuskoha vaatlus, tunnistaja ülekuulamine, ekspertiiside korraldamine.[7] Isikut, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule, nimetatakse kahtlustavaks.[8] Kahtlustatava kinnipidamine kuni 48 tundi kinnipidamisprotokolli koostamisega nimetatakse menetlustoiminguks[9] ning see on võimalik järgmistel alustel:

  • „kui kahtlustatav tabatakse kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;
  • kui kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab kahtlustatavale kui kuriteo toimepanijale;
  • kui kuriteoga seotud tõendid viitavad kahtlustatavale kui võimalikule kuriteo toimepannud isikule;
  • kui on olemas muud andmed, mis viitavad kuriteole ja:
    • isik püüab põgeneda;
    • tema isikut pole kindlaks tehtud;
    • uurimisasutus on seisukohal, et isik saab jätkuvalt kuritegusid toime panna, hoiduda kriminaalmenetlusest või seda mõnel muul viisil takistada.“[10]

Kui kriminaalmenetluse ajal leiab kinnitust kuriteo toimepanek ja kõik vajalikud tõendid on kogutud, koostatakse kehtiva kriminaalmenetluse seaduse kohaselt süüdistusakt[11] ning kahtlustatav muutub süüdistatavaks.[12] Süüdistatav on „isik, kellele on esitatud süüdistus teatud kuriteo toimepanemises ning kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti“.[12]

Kahtlustatava ja süüdistatava õigused ja kohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kahtlustatavale ja süüdistatavale tuleb viivitamata tutvustada tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas keeles ning õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.[13] Kui kahtlustatav või süüdistatav isik on kinni peetud või vahistatud, antakse talle viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon, mida tal on õigus hoida oma valduses kinnipidamise või vahistamise aja jooksul (kui isik ei valda eesti keelt, antakse talle õiguste deklaratsioon keeles, mida ta valdab).[14]

Seaduse järgi on kahtlustataval ja samuti ka süüdistataval õigus:[15]

  • „teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
  • teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;
  • tõlgi abile;
  • kaitsja abile;
  • kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;
  • kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel;
  • osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus;
  • esitada tõendeid;
  • esitada taotlusi ja kaebusi;
  • tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
  • anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe.“ [16]

Sama seaduse vastavalt kahtlustatav ja süüdistatav on kohustatud ilmuma, kui uurimisasutus, prokuratuur või kohus seda nõuab. Samuti peavad mõlemad osalema menetlustoimingus ning järgima uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldusi.[17]

Kohtuotsus[muuda | muuda lähteteksti]

Õigust mõistab ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ning kes järgib põhiseadust ja muid seadusi.[18] Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetav ja teda karistatakse vastavalt tema süüle; muidu jõustub süüdistatava suhtes õigeksmõistev kohtuotsus.[19]

Isikut saab karistada ainult siis, kui ta on teo toimepanekus süüdi. Isik on süüdi, kui ta on süüvõimeline, mis tähendab, et teo toimepanemise ajal oli ta süüdiv ja vähemalt 14-aastane.[20] Isik ei ole süüdiv, kui ta ei saanud raske haiguse tõttu teo toimepaneku ajal aru oma teo keelatusest või ei saanud oma käitumist sellele arusaamisele kohaselt juhtida.[21]

Karistusseadustikus on kuritegudel kaks raskusastet:[22]

  1. karistus esimese astme kuriteo eest on tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine.
  2. karistus teise astme kuriteo eest on tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. – https://www.eki.ee/dict/ekss/
  2. E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012, lk 51–52.
  3. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 5.
  4. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 31 lg 1.
  5. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 6.
  6. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu. Kriminaalmenetlus. – https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/spetsialistile/kriminaalmenetlus.
  7. Prokuratuuri kodulehekülg. Seletav sõnastik. – https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik.
  8. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu. Kriminaalmenetlus. – https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/spetsialistile/kriminaalmenetlus.
  9. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 217 lg 1.
  10. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 217 lg 2 ja 3.
  11. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 154.
  12. 12,0 12,1 Prokuratuuri kodulehekülg. Seletav sõnastik. – https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik.
  13. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 351 lg 1 ja 3.
  14. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 351 lg 2.
  15. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35 lg 2.
  16. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 34 lg 1.
  17. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 34 lg 3.
  18. Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2. § 146.
  19. Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35 lg 3 ja 4.
  20. Karistusseadustik. – RT I, 19.03.2019, 30. § 33.
  21. Karistusseadustik. – RT I, 19.03.2019, 30. § 34.
  22. Karistusseadustik. – RT I, 19.03.2019, 30. § 4.