Magnetoptiline ketas

MO ketta pind

Magnetoptiline ketas on andmekandja, mille kirjutamisel kasutatakse magnetit ning lugemisel optikat. Tehnoloogia pärineb aastast 1985. Neid kettaid kasutatakse arvuti kõvaketastena, ning need ei vaja erilisi failisüsteeme, kuigi neid on võimalik vormindada FAT, HPFS, NTFS ja teistesse failisüsteemidesse. Hoolimata sellest, et magnetoptiliste ketaste tehnoloogia on juba ligi 30 aastat vana, kasutatakse seda seni osades riikides (nt Jaapanis).

Tehnoloogia

130 mm 2.6GB Magnetoptiline ketas

Algselt olid kettad 130 mm ja olid sama suured, kui täiskõrguses 130 mm kõvakettad (nt arvutis IBM PC XT). 130 mm meedium meenutab välimuselt vanamoodsat CD-ROM-i ümbrist, samas 90 mm ketas on juba umbes sama suur, kui harilik 1,44 MB diskett, kuid kaks korda paksem. Ketta ümbris tagab, et tolm ei rikuks seadet ning kestadel on avad, mis justkui oleksid alati suletud.

Plastikust kesta all on magnettundlikust metallist ketas. Andmete lugemise ja kirjutamise käigus puudub füüsiline kontakt kettaga. Lugemisel valgustab laser ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtuvalt aluspinnast. Kirjutamisprotsessi ajal laseri võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada. Kui kirjutatav punkt on üles sulatatud, lülitub protsessi ketta teisel pool paiknev elektromagnet, millega muudetakse ketta polarisatsiooni.

Iga kirjutamistsükkel on lugemistsüklist kaks korda pikem, kuna esimesel ketta ringil laser kustutab ja kuumutab ketast ning teisel ringil elektromagnet kirjutab andmed kettale. Aastal 1996 leiutati 90 mm ketaste jaoks tehnika, mis kustutas ja kirjutas samal tsüklil.

Magnetoptilised kirjutid kontrollivad pärast kirjutamist kettale salvestatud andmeid, et vea puhul sellest kohe operatsioonisüsteemile teada anda. See tähendab, et kirjutamine on lugemisest kolm korda aeglasem, kuid neile ketastele salvestatud andmed on äärmiselt usaldusväärsed.

Magnetoptiliste ketaste tehnoloogia hakkas hoogsalt arenema 1997. aasta sügisel, kui välja tuli Plasmon's DW260 ketas. Selles oli kasutusel tehnoloogia Light Intensity Modulated Direct OverWrite, tänu millele oli ketta jõudlus varasematest ketastest märgatavalt suurem.

130 mm kettad olid saadaval mahtudega 650 MB kuni 9,2 GB, kuigi see maht oli jagatud ketta kahele küljele ehk näiteks 2,6 GB ketta puhul oli mõlema poole vormindatud suurus 1,2 GB. 130 mm kettad kasutasid alati SCSI-liidest. 90 mm kettad oli ühepoolsed ning neil puudus ümberpööramise võimalus. 90 mm kettaid oli saada SCSI, IDE (PATA) ja USB vormingus. Maht varieerus 128 MB kuni 2,3 GB-ni.

Tootjad

Arvuti NeXT oli esimene, mis kasutas magnetoptilist ketast, kuid peagi pakkus Canon seda ka teistele klientidele.

Sony MiniDiscs on magnetoptiline ketas ja Sony toodab ka muid erinevaid magnetoptilisi meediume.

Pinnacle Micro oli magnetoptiliste ketasti suurtootja. 3,5" kettaid oli mahus 128 MB ja 230 MB. 5,25" tootmises olnud kettad olid 650 MB ja 1,3 GB (Sierra), 2,6 GB (Vertex) ja 4,6 GB (Apex). Vertex ja Apex ei toetanud ISO standardit ning kasutasid omandiõigustega meediat. Pinnacle Micro on lõpetanud nende toodete tootmise.

Maxoptix, Maxtor Corporationi allfirma, on 130 mm või 5,25" magnetoptiliste ketaste suurtootja. Hetke tippmudel on T7-9100, mille maksimaalne mahutavus on 9,1 GB. Populaarsed vanemad Maxoptixi magnetoptilised seadmed on T6 Star, T6-5200 ja T5-2600.

Fujitsu oli 90 mm magnetoptiliste seadmete suurtootja, kuid ka nemad on magnetoptiliste seadmete tootmise lõpetanud.

PDO Konica Minolta hetkel ainus 90 mm 3,5" magnetoptiliste ketaste tootja. Neil on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides müügil 3,5" 1,3 GB mahutavusega ketas.

Floptical drives

Magnetoptilisi seadmeid ei tohiks segi ajada Floptical drive'idega, mis samuti kasutavad magnetoptilist tehnoloogiat, kuid seda teisel viisil. Flopticalid on 90 mm ja 21 MB mahutavad kettad, mis kasutavad optilisi radu, et suurendada magnetpea jälgimise täpsust. Laserit ega kuumutamist ei kasutata. Flopticale tootis Insite Peripherals.

Hiljutine areng

2004. aasta jaanuaris toimunud Consumer Electronics Show'l tutvustas Sony 1 GB MiniDisci, mida tuntakse Hi-MD-na. See kuuekordne mahu kasv saavutati kasutades magnetoptilist trikki. Nimelt vähendati varem tuntud standardsete MiniDiscide radu kuus korda. Tänu kolmele kihile laieneb rada loetavaks. Need kolm kihti on teisaldamiskiht, üleminekukiht ja mälukiht. Ajal, kui kohta ei loeta on magnetväli mälukihis sama, mis teises kahes kihis. Kui laser rada loeb, siis üleminekukiht, millel on madalam sulamistemperatuur, demagnetiseerub. Selle tulemusena teisaldamise kiht paisub ja muutub loetavaks.

Magnetoptilised kettad on turult kadunud, kuna odavamad CD/DVD-kettad on muutnud nad üleliigseteks. Magnetoptilised kettad on kallid ja väga töökindlad, samas aga ka väga aeglased.

Viited

Artikkel on tõlgitud siit.