Elsa Gretškina: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Elsa Gretškina''' (neiuna '''Elsa Krensman''', esimeses abielus '''Elsa Lebakova'''<ref>Aare Laanemäe. ''Kümme aastat valges majas: ausalt ja avameelselt''. Tallinn, Kirjastus Argo, 2013. Lk 43</ref>; [[vene keel]]es Эльза Робертовна Гречкина; [[15. aprill]] [[1932]] [[Novo-Siverskaja]] küla, [[Gattšina rajoon]], [[Leningradi oblast]]<ref name="naistemaailm">[http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=7989 "Kolm punast elusügist"], Naiste Maailm, 29. aprill 2002</ref> – [[20. oktoober]] [[2014]] [[Eesti]]<ref>{{netiviide |Autor=Mirjam Mäekivi |Pealkiri=Suri kunagine ENSV haridusminister Elsa Gretškina |Väljaanne=Postimees |Aeg=2014-10-23 |URL=http://www.postimees.ee/2964373/suri-kunagine-ensv-haridusminister-elsa-gretskina |online=2014-10-23}}</ref>) oli [[Eesti NSV]] riigi- ja parteitegelane, [[Eesti NSV haridusminister]] ([[22. juuli]] [[1980]] – [[1. august]] [[1988]]<ref>[http://www.hm.ee/index.php?03308 Eesti haridusministrid], Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht</ref>). Ta oli tuntud kui [[venestamine|venestamispoliitika]] elluviija Eestis<ref>[[Kärt Karpa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/53132 "Endine venestaja väitleb seminaril"]. [[Eesti Päevaleht]], 5. juuni 1999, lk 5</ref>.
'''Elsa Gretškina''' (neiuna '''Elsa Krensman''', esimeses abielus '''Elsa Lebakova'''<ref>Aare Laanemäe. "Kümme aastat valges majas: ausalt ja avameelselt". [[Argo]]. Tallinn 2013. Lk 43</ref>; [[vene keel]]es ''Эльза Робертовна Гречкина''; [[15. aprill]] [[1932]] [[Novo-Siverskaja]] küla, [[Gattšina rajoon]], [[Leningradi oblast]]<ref name="naistemaailm">[http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=7989 "Kolm punast elusügist"]. Naiste Maailm, 29. aprill 2002</ref> – [[20. oktoober]] [[2014]] [[Eesti]]<ref>{{netiviide |Autor=Mirjam Mäekivi |Pealkiri=Suri kunagine ENSV haridusminister Elsa Gretškina |Väljaanne=Postimees |Aeg=2014-10-23 |URL=http://www.postimees.ee/2964373/suri-kunagine-ensv-haridusminister-elsa-gretskina |online=2014-10-23}}</ref>) oli [[Eesti NSV]] riigi- ja parteitegelane, [[Eesti NSV haridusminister]] ([[22. juuli]] [[1980]] – [[1. august]] [[1988]]<ref>[http://www.hm.ee/index.php?03308 Eesti haridusministrid], Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht</ref>). Ta oli tuntud kui [[venestamine|venestamispoliitika]] elluviija Eestis.<ref>[[Kärt Karpa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/53132 "Endine venestaja väitleb seminaril"]. [[Eesti Päevaleht]], 5. juuni 1999, lk 5</ref>


==Elulugu==
==Elulugu==
⚫
Elsa [[eestlased|eestlasest]] isa Robert Krensman oli pärit [[Leisi]] kandist [[Saaremaa]]lt, kus ta oli jõudnud algkooli lõpetada enne Venemaale kolimist. Elsa ema Maria oli [[Ingerisoomlased|ingerisoomlane]]. Staro-Siverskaja küla asustasid [[venelased]], [[soomlased]], [[poolakad]], [[juudid]] ja [[mustlased]]. Perekonnas olid lisaks Elsale vanem õde Valentina ja vend Jevgeni. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Teise maailmasõja idarinde]] lähenedes augustis [[1941]] evakueeriti ema ja lapsed tagalasse [[Vologda oblast]]isse. Isa oli juba [[tööpataljon]]is, sest eestlasi rindele ei lastud. Perekond tuli tagasi Siverskajasse detsembris [[1944]], aga soomlasest ema ei saanud sissekirjutust, sest nõukogude võim ei usaldanud soomlasi. Alles pöördumine [[Mihhail Kalinin|Kalinini]] poole ja selle tõestamine, et nad kõik kolm on eestlased, isa [[Punaarmee]]s, ja ema pole süüdi selles, et on soomlane, aitas ja ema sai sissekirjutuse loa oma kodukohta.<ref name="OPL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19990910.1.8 "Töölistüdrukust haridusministriks"]. Õpetajate Leht nr 31, 10. september 1999</ref>

⚫
Elsa [[eestlased|eestlasest]] isa Robert Krensman oli pärit [[Leisi]] kandist [[Saaremaa]]lt, kus ta oli jõudnud algkooli lõpetada enne Venemaale kolimist. Elsa ema Maria oli [[Ingerisoomlased|ingerisoomlane]]. Staro-Siverskaja küla asustasid [[venelased]], [[soomlased]], [[poolakad]], [[juudid]] ja [[mustlased]]. Perekonnas olid lisaks Elsale vanem õde Valentina ja vend Jevgeni. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Teise maailmasõja idarinde]] lähenedes augustis [[1941]] evakueeriti ema ja lapsed tagalasse [[Vologda oblast]]isse. Isa oli juba [[tööpataljon]]is, sest eestlasi rindele ei lastud. Perekond tuli tagasi Siverskajasse detsembris [[1944]], aga soomlasest ema ei saanud sissekirjutust, sest nõukogude võim ei usaldanud soomlasi. Alles pöördumine [[Mihhail Kalinin|Kalinini]] poole ja selle tõestamine, et nad kõik kolm on eestlased, isa [[Punaarmee]]s, ja ema pole süüdi selles, et on soomlane, aitas ja ema sai sissekirjutuse loa oma kodukohta.<ref name="OPL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19990910.1.8 "Töölistüdrukust haridusministriks"] Õpetajate Leht, nr 31, 10. september 1999</ref>


Pärast Siverskaja kooli lõpetamist läks Elsa Krensman õppima [[Leningradi Toiduainetetööstuse Tehnikum]]i. Ta oleks soovinud kondiitriosakonda, et oleks "koht, kus kõht on alati täis", aga ta määrati likööri- ja viinaosakonda. Pärast tehnikumi lõpetamist soovis ta tööle asuda [[Sahhalin]]ile, aga ema hakkas nutma ja isa ütles, et "lähed Eestisse ja kõik". "Mäletan, et keegi teine meie kursuselt ei tahtnud Eestisse minna, sest kartsid [[metsavennad|metsavendi]]".<ref name="naistemaailm"/><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090814.1.6&st=1&l=et "Miks ma tehnikumis likööri- ja viinatootmist õppisin"]. [[Õpetajate Leht]], 14. august 2009</ref> Nii suunatigi ta 1951. aastal Tallinna, kus teda ootas koht viinavabriku likööritsehhi juhataja asetäitjana.<ref name="OPL"/>
Pärast Siverskaja kooli lõpetamist läks Elsa Krensman õppima [[Leningradi Toiduainetetööstuse Tehnikum]]i. Ta oleks soovinud kondiitriosakonda, et oleks "koht, kus kõht on alati täis", aga ta määrati likööri- ja viinaosakonda. Pärast tehnikumi lõpetamist soovis ta tööle asuda [[Sahhalin]]ile, aga ema hakkas nutma ja isa ütles, et "lähed Eestisse ja kõik". "Mäletan, et keegi teine meie kursuselt ei tahtnud Eestisse minna, sest kartsid [[metsavennad|metsavendi]]".<ref name="naistemaailm"/><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090814.1.6&st=1&l=et "Miks ma tehnikumis likööri- ja viinatootmist õppisin"]. [[Õpetajate Leht]], 14. august 2009</ref> Nii suunatigi ta 1951. aastal Tallinna, kus teda ootas koht viinavabriku likööritsehhi juhataja asetäitjana.<ref name="OPL"/>


Tallinna saabudes oskas Krensman öelda eesti keeles ainult sõna "rahutuvi". Tsehhis räägiti ainult eesti keelt. Paari kuuga hakkas ta rääkima eesti keelt ja kõneles aasta pärast juba sujuvalt, soome keele oskus aitas sellele kaasa. Krensman ei saanudki juhataja ametisse, vaid alustas lihttöölisena.<ref name="OPL"/> Hiljem töötas ta likööritsehhi juhatajana ja oli [[komsomolisekretär]].<ref name="naistemaailm"/> Aastatel 1953–1967 oli ta komsomoli- ja parteitööl, alates [[1954]]. aastast [[NLKP]] liige.
Tallinna saabudes oskas Krensman öelda eesti keeles ainult sõna "rahutuvi". Tsehhis räägiti ainult eesti keelt. Paari kuuga hakkas ta rääkima eesti keelt ja kõneles aasta pärast juba sujuvalt, soome keele oskus aitas sellele kaasa. Krensman ei saanudki juhataja ametisse, vaid alustas lihttöölisena.<ref name="OPL"/> Hiljem töötas ta likööritsehhi juhatajana ja oli [[komsomolisekretär]].<ref name="naistemaailm"/>


Ta lõpetas 1961. aastal kaugõppes [[TPedI|Tallinna Pedagooglise Instituudi]] vene keele ja kirjanduse õpetajana.
⚫
Elsa Gretškina õppis aastatel 1970–1972 [[NLKP Keskkomitee juures asuv Ühiskonnateaduste Akadeemia|NLKP Keskkomitee juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemia]]s.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/05/20/uudised.htm "ENSV viimane haridusminister pürib koolidirektoriks"]. Postimees, 20. mai 1998</ref> {{kas|[[1970]]. aastast}} oli tal ajalooteaduste kandidaadi kraad. Ta töötas akadeemia lõpetamise järel [[EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond|EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna]] juhatajana, aastatel 1972–1974 [[EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond|EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna]] juhataja asetäitjana ning 1974–1980 [[EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakond|EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakonna]] juhatajana.


==Tegevus ELKNÜ-s ja NLKP-s==
⚫
[[1976]]. aastast oli Elsa Gretškina [[EKP KK]] liige ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] IX–XI koosseisu saadik.<ref>ENE 3 1988 ''sub'' Gretškina, Elsa</ref>
Aastatel 1953–1967 oli ta komsomoli- ja parteitööl, alates [[1954]]. aastast [[NLKP]] liige.

⚫
Ta õppis aastatel 1970–1972 [[NLKP Keskkomitee juures asuv Ühiskonnateaduste Akadeemia|NLKP Keskkomitee juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemia]]s.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/05/20/uudised.htm "ENSV viimane haridusminister pürib koolidirektoriks"]. Postimees, 20. mai 1998</ref> {{kas|[[1970]]. aastast}} oli tal ajalooteaduste kandidaadi kraad. Ta töötas akadeemia lõpetamise järel [[EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond|EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna]] juhatajana, aastatel 1972–1974 [[EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond|EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna]] juhataja asetäitjana ning 1974–1980 [[EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakond|EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakonna]] juhatajana.

⚫
[[1976]]. aastast oli Elsa Gretškina [[EKP KK]] liige ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] IX–XI koosseisu saadik.<ref>"Gretškina, Elsa". ENE 3. Tallinn 1988</ref>


Aastail 1980–1988 [[Eesti NSV haridusminister]].<ref name="naistemaailm"/>
Aastail 1980–1988 [[Eesti NSV haridusminister]].<ref name="naistemaailm"/>


==Tegevus iseseisvuse taastanud Eestis==
Töötas [[Akadeemia Nord]]i välissuhete büroos ja [[Vene Eragümnaasium Polüloog|Vene Eragümnaasiumi Polüloog]] juhina ja Autotranspordiinstituudi Raiment õppe[[prorektor]]ina.
Töötas [[Akadeemia Nord]]i välissuhete büroos ja [[Vene Eragümnaasium Polüloog]]i juhina ja Autotranspordiinstituudi Raiment õppe[[prorektor]]ina.


Ta oli [[17. märts]]ist [[1998]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige. [[1996]]. aastal oli [[Mustamäe linnaosa]] [[volikogu]] kandidaat.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10417 Valimisnimekirjad: Kohalike volikogude valimised/20. oktoober]. Eesti Päevaleht, 14. september 1996</ref>
Ta oli [[17. märts]]ist [[1998]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige. [[1996]]. aastal oli [[Mustamäe linnaosa]] [[volikogu]] kandidaat.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10417 Valimisnimekirjad: Kohalike volikogude valimised/20. oktoober]. Eesti Päevaleht, 14. september 1996</ref>

Elsa Gretškina suri [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2014]] ja maeti [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2014]] [[Metsakalmistu]]le.<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Elsa&filter_maetud_perenimi=Gret%C5%A1kina&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=</ref>

⚫
== Isiklikku ==
⚫
Tema tütar [[Irina Antonjuk]] on [[Haabersti Vene Gümnaasium]]i direktor.


==Teoseid==
==Teoseid==
34. rida: 34. rida:
*"Kooli arengukava ja õppekava analüüsi juhend-metoodika: kultuurilis-integratsiooniline aspekt" (koos [[Lilian-Astrid Kivi]]ga; eessõna [[Toivo Sikk]]). Ilo. Tallinn 2003
*"Kooli arengukava ja õppekava analüüsi juhend-metoodika: kultuurilis-integratsiooniline aspekt" (koos [[Lilian-Astrid Kivi]]ga; eessõna [[Toivo Sikk]]). Ilo. Tallinn 2003
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090814.1.6 "Miks ma tehnikumis likööri- ja viinatootmist õppisin"]. [[Õpetajate Leht]], 14. august 2009. Lk 6
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090814.1.6 "Miks ma tehnikumis likööri- ja viinatootmist õppisin"]. [[Õpetajate Leht]], 14. august 2009. Lk 6

⚫
==Isiklikku==
⚫
Tema tütar on [[Haabersti Vene Gümnaasium]]i direktor [[Irina Antonjuk]].


==Viited==
==Viited==
39. rida: 42. rida:


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
*[[Ene Sepp]]. "Eesti haridusministrid läbi aegade". – [[Kooliuuenduslane]], 1994, nr 3, lk 11–25; nr 4, lk 6–14.
*[[Ene Sepp]]. "Eesti haridusministrid läbi aegade". [[Kooliuuenduslane]], 1994, nr 3, lk 11–25; nr 4, lk 6–14
*[[Kärt Karpa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/53132 "Endine venestaja väitleb seminaril"]. – [[Eesti Päevaleht]], 5. juuni 1999, lk 5
*[[Kärt Karpa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/53132 "Endine venestaja väitleb seminaril"]. [[Eesti Päevaleht]], 5. juuni 1999, lk 5
*[[Sirje Tohver]]. "Töölistüdrukust haridusministriks". – [[Õpetajate Leht]], 10. september 1999, lk 8–9.
*[[Sirje Tohver]]. "Töölistüdrukust haridusministriks". [[Õpetajate Leht]], 10. september 1999, lk 8–9
*[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/318FC80928B36A5DC2256D8F003FF794 "Endine haridusminister juhib transpordikooli"], Eesti Ekspress, 27. august 2003
*[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/318FC80928B36A5DC2256D8F003FF794 "Endine haridusminister juhib transpordikooli"]. Eesti Ekspress, 27. august 2003
*ENE 3. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1988
*ENE 3. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1988


53. rida: 56. rida:


{{JÄRJESTA:Gretškina, Elsa}}
{{JÄRJESTA:Gretškina, Elsa}}
⚫
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]]
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed‎]]
[[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed‎]]
⚫
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised haridustöötajad]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised haridustöötajad]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]

Redaktsioon: 15. oktoober 2020, kell 22:11

Elsa Gretškina (neiuna Elsa Krensman, esimeses abielus Elsa Lebakova[1]; vene keeles Эльза Робертовна Гречкина; 15. aprill 1932 Novo-Siverskaja küla, Gattšina rajoon, Leningradi oblast[2] – 20. oktoober 2014 Eesti[3]) oli Eesti NSV riigi- ja parteitegelane, Eesti NSV haridusminister (22. juuli 1980 – 1. august 1988[4]). Ta oli tuntud kui venestamispoliitika elluviija Eestis.[5]

Elulugu

Elsa eestlasest isa Robert Krensman oli pärit Leisi kandist Saaremaalt, kus ta oli jõudnud algkooli lõpetada enne Venemaale kolimist. Elsa ema Maria oli ingerisoomlane. Staro-Siverskaja küla asustasid venelased, soomlased, poolakad, juudid ja mustlased. Perekonnas olid lisaks Elsale vanem õde Valentina ja vend Jevgeni. Teise maailmasõja idarinde lähenedes augustis 1941 evakueeriti ema ja lapsed tagalasse Vologda oblastisse. Isa oli juba tööpataljonis, sest eestlasi rindele ei lastud. Perekond tuli tagasi Siverskajasse detsembris 1944, aga soomlasest ema ei saanud sissekirjutust, sest nõukogude võim ei usaldanud soomlasi. Alles pöördumine Kalinini poole ja selle tõestamine, et nad kõik kolm on eestlased, isa Punaarmees, ja ema pole süüdi selles, et on soomlane, aitas ja ema sai sissekirjutuse loa oma kodukohta.[6]

Pärast Siverskaja kooli lõpetamist läks Elsa Krensman õppima Leningradi Toiduainetetööstuse Tehnikumi. Ta oleks soovinud kondiitriosakonda, et oleks "koht, kus kõht on alati täis", aga ta määrati likööri- ja viinaosakonda. Pärast tehnikumi lõpetamist soovis ta tööle asuda Sahhalinile, aga ema hakkas nutma ja isa ütles, et "lähed Eestisse ja kõik". "Mäletan, et keegi teine meie kursuselt ei tahtnud Eestisse minna, sest kartsid metsavendi".[2][7] Nii suunatigi ta 1951. aastal Tallinna, kus teda ootas koht viinavabriku likööritsehhi juhataja asetäitjana.[6]

Tallinna saabudes oskas Krensman öelda eesti keeles ainult sõna "rahutuvi". Tsehhis räägiti ainult eesti keelt. Paari kuuga hakkas ta rääkima eesti keelt ja kõneles aasta pärast juba sujuvalt, soome keele oskus aitas sellele kaasa. Krensman ei saanudki juhataja ametisse, vaid alustas lihttöölisena.[6] Hiljem töötas ta likööritsehhi juhatajana ja oli komsomolisekretär.[2]

Ta lõpetas 1961. aastal kaugõppes Tallinna Pedagooglise Instituudi vene keele ja kirjanduse õpetajana.

Tegevus ELKNÜ-s ja NLKP-s

Aastatel 1953–1967 oli ta komsomoli- ja parteitööl, alates 1954. aastast NLKP liige.

Ta õppis aastatel 1970–1972 NLKP Keskkomitee juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemias.[8] 1970. aastast[küsitav] oli tal ajalooteaduste kandidaadi kraad. Ta töötas akadeemia lõpetamise järel EKP Tallinna Linnakomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhatajana, aastatel 1972–1974 EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitjana ning 1974–1980 EKP KK teaduse ja õppeasutuste osakonna juhatajana.

1976. aastast oli Elsa Gretškina EKP KK liige ja Eesti NSV Ülemnõukogu IX–XI koosseisu saadik.[9]

Aastail 1980–1988 Eesti NSV haridusminister.[2]

Tegevus iseseisvuse taastanud Eestis

Töötas Akadeemia Nordi välissuhete büroos ja Vene Eragümnaasium Polüloogi juhina ja Autotranspordiinstituudi Raiment õppeprorektorina.

Ta oli 17. märtsist 1998 Keskerakonna liige. 1996. aastal oli Mustamäe linnaosa volikogu kandidaat.[10]

Teoseid

  • "Parteiorganisatsioonide propagandategevus". Eesti Raamat. 1975
  • "Средние слои на пути к социализму". Eesti Raamat. Tallinn 1976
  • "Рабочий класс - решающая сила десятой пятилетки" (koos Jevdokia Madisega). Eesti Raamat. Tallinn 1978
  • "Elanikkonna poliitilise teadlikkuse kujundamisest: abiks lektorile". Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1984
  • Koos kaasautoritega. Vene Eragümnaasium "Polüloog". Haridus nr 4, 1998. Lk 45–47
  • "Projekt "Avatud õppekava" Eesti uuenevas haridusruumis: innovatsiooni aspekt". Haridusministeerium. Tallinn 2001
  • "Küsimuse püstitamine: iseenda osalemise teadvustamine (adapteeritud metoodika)". Haridusministeerium. Tallinn 2001
  • "Kooli arengukava ja õppekava analüüsi juhend-metoodika: kultuurilis-integratsiooniline aspekt" (koos Lilian-Astrid Kiviga; eessõna Toivo Sikk). Ilo. Tallinn 2003
  • "Miks ma tehnikumis likööri- ja viinatootmist õppisin". Õpetajate Leht, 14. august 2009. Lk 6

Isiklikku

Tema tütar on Haabersti Vene Gümnaasiumi direktor Irina Antonjuk.

Viited

  1. ↑ Aare Laanemäe. "Kümme aastat valges majas: ausalt ja avameelselt". Argo. Tallinn 2013. Lk 43
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Kolm punast elusügist". Naiste Maailm, 29. aprill 2002
  3. ↑ Mirjam Mäekivi (23. oktoober 2014). "Suri kunagine ENSV haridusminister Elsa Gretškina". Postimees. Vaadatud 23. oktoobril 2014.
  4. ↑ Eesti haridusministrid, Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht
  5. ↑ Kärt Karpa. "Endine venestaja väitleb seminaril". Eesti Päevaleht, 5. juuni 1999, lk 5
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 "Töölistüdrukust haridusministriks". Õpetajate Leht nr 31, 10. september 1999
  7. ↑ "Miks ma tehnikumis likööri- ja viinatootmist õppisin". Õpetajate Leht, 14. august 2009
  8. ↑ "ENSV viimane haridusminister pürib koolidirektoriks". Postimees, 20. mai 1998
  9. ↑ "Gretškina, Elsa". ENE 3. Tallinn 1988
  10. ↑ Valimisnimekirjad: Kohalike volikogude valimised/20. oktoober. Eesti Päevaleht, 14. september 1996

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elsa_Gretškina&oldid=5732772"