Allar Jõks: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
12. rida: 12. rida:
Aastatel 1995–2001 [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] kohtunikuna, samal ajal oli ta ka [[Eesti Kohtunike Ühing]]u esimees.
Aastatel 1995–2001 [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] kohtunikuna, samal ajal oli ta ka [[Eesti Kohtunike Ühing]]u esimees.


Aastal 2001 nimetati ta president [[Lennart Meri]] ettepanekul õiguskantsleriks. 2007. aasta detsembris esitas president [[Toomas Hendrik Ilves]] Allar Jõksi järgmiseks seitsmeaastaseks ametiajaks õiguskantsleri kandidaadiks. Rahva hulgas populaarse Jõksi toetuseks tegid ühisavalduse neli väiksemat Riigikogu fraktsiooni. 18. detsembril toimunud salajasel hääletusel anti Jõksi vastu 56 häält ning tema poolt 36 häält. Erapooletuid ei olnud. Seega ei valinud Riigikogu Allar Jõksi õiguskantsleriks tagasi. Jõksi ametiaeg lõppes 7. märtsil 2008.
Aastal 2001 nimetati ta president [[Lennart Meri]] ettepanekul õiguskantsleriks. 2007. aasta detsembris esitas president [[Toomas Hendrik Ilves]] Allar Jõksi järgmiseks seitsmeaastaseks ametiajaks õiguskantsleri kandidaadiks. Jõksi toetuseks tegid ühisavalduse neli väiksemat Riigikogu fraktsiooni. 18. detsembril toimunud salajasel hääletusel anti Jõksi vastu 56 häält ning tema poolt 36 häält. Erapooletuid ei olnud. Seega ei valinud Riigikogu Allar Jõksi õiguskantsleriks tagasi. Jõksi ametiaeg lõppes 7. märtsil 2008.


Pärast õiguskantsleri ametiaja lõppemist on Jõks töötanud ÜRO mandaadiga eksperdina 8 riigis ning nõustanud sealseid valitsusi demokraatia pidurite eemaldamisel ja inimõiguste kaitsega tegelevate institutsioonide ülesehitamisel.
Pärast õiguskantsleri ametiaja lõppemist on Jõks töötanud ÜRO mandaadiga eksperdina 8 riigis ning nõustanud sealseid valitsusi demokraatia pidurite eemaldamisel ja inimõiguste kaitsega tegelevate institutsioonide ülesehitamisel.


2. aprillist 2009 liitus ta [[Advokaadibüroo SORAINEN|advokaadibürooga Sorainen]]<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/allar-joks-liitus-advokaadiburooga-sorainen?id=51164244 "Allar Jõks liitus advokaadibürooga Sorainen"], Ärileht, 2. aprill 2009</ref>.
2. aprillil 2009 läks ta tööle [[Advokaadibüroo SORAINEN|advokaadibüroosse Sorainen]]<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/allar-joks-liitus-advokaadiburooga-sorainen?id=51164244 "Allar Jõks liitus advokaadibürooga Sorainen"], Ärileht, 2. aprill 2009</ref>.


23. mail 2016 teatas soovist kandideerida [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendi]] ametisse pärast seda, kui 14 tuntud ühiskonnategelast olid teinud avaliku pöördumise tema toetuseks.<ref>[http://www.postimees.ee/3704091/14-uhiskonnategelast-tahavad-joksi-presidendiks-riigipea-ei-saa-olla-tagatubade-projekt "14 ühiskonnategelast tahavad Jõksi presidendiks: riigipea ei saa olla tagatubade projekt"] Postimees, 23. mai 2016</ref><ref>[http://www.postimees.ee/3704297/allar-joks-teatas-valmisolekust-kandideerida-presidendiks "Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks"] Postimees, 23. mai 2016</ref> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Presidendivalimistel]] sai Allar Jõks 24. septembril [[valimiskogu]] esimeses voorus kõige rohkem hääli (83) ja pääses edasi teise vooru. Teises voorus sai ta 134 häält, jäädes küll [[Siim Kallas]]ele alla, kuid kumbki ei osutunud valituks. Jõks loobus edasisest kandideerimisest.
23. mail 2016 teatas soovist kandideerida [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendi]] ametisse pärast seda, kui 14 tuntud ühiskonnategelast olid teinud avaliku pöördumise tema toetuseks.<ref>[http://www.postimees.ee/3704091/14-uhiskonnategelast-tahavad-joksi-presidendiks-riigipea-ei-saa-olla-tagatubade-projekt "14 ühiskonnategelast tahavad Jõksi presidendiks: riigipea ei saa olla tagatubade projekt"] Postimees, 23. mai 2016</ref><ref>[http://www.postimees.ee/3704297/allar-joks-teatas-valmisolekust-kandideerida-presidendiks "Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks"] Postimees, 23. mai 2016</ref> [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Presidendivalimistel]] sai Allar Jõks 24. septembril [[valimiskogu]] esimeses voorus kõige rohkem hääli (83) ja pääses edasi teise vooru. Teises voorus sai ta 134 häält, jäädes küll [[Siim Kallas]]ele alla, kuid kumbki ei osutunud valituks. Jõks loobus edasisest kandideerimisest.
23. rida: 23. rida:
Allar Jõks on isa ja kahekordne vanaisa. Allar Jõksi elukaaslane on [[Eesti Loodusmuuseum]]i direktor [[Heidi Vilu]].<ref>[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/suvepiknik?id=75011021 "LP Allar Jõks: eks mult ole otse ka küsitud, et lolliks oled läinud või?"] Eesti Päevaleht, 9. juuli 2016</ref>
Allar Jõks on isa ja kahekordne vanaisa. Allar Jõksi elukaaslane on [[Eesti Loodusmuuseum]]i direktor [[Heidi Vilu]].<ref>[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/suvepiknik?id=75011021 "LP Allar Jõks: eks mult ole otse ka küsitud, et lolliks oled läinud või?"] Eesti Päevaleht, 9. juuli 2016</ref>


Jõks on jooksnud [[Haapsalu rajoon]]i rekordi [[800 meetri jooks|800 meetris]]. Ta harrastab [[jalgpall]]i ja [[jooga]]t.<ref name=":0">[http://digileht.epl.delfi.ee/sport/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves?id=75700787 Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves]</ref>
Jõks on püstitanud [[Haapsalu rajoon]]i rekordi [[800 meetri jooks|800 meetri jooksus]]. Ta harrastab [[jalgpall]]i ja [[jooga]]t.<ref name=":0">[http://digileht.epl.delfi.ee/sport/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves?id=75700787 Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves]</ref>


== Tegevus ==
== Tegevus ==
30. rida: 30. rida:
Õiguskantslerina oli Allar Jõks üks neist, kes sõnastas Eesti-Vene piirilepingu preambulis viite [[Tartu rahu]]le.
Õiguskantslerina oli Allar Jõks üks neist, kes sõnastas Eesti-Vene piirilepingu preambulis viite [[Tartu rahu]]le.


==Tunnustused==
==Tunnustus==
*[[2002]], [[2010]] [[Pressisõber]]
* [[2002]], [[2010]] [[Pressisõber]]
* [[2003]] [[Lastekaitse Liit|Lastekaitse Liidu]] auhind lastesõbralikumale ühiskonnategelasele
* [[2003]] [[Lastekaitse Liit|Lastekaitse Liidu]] auhind lastesõbralikumale ühiskonnategelasele
*[[2006]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4850}}</ref>
* [[2006]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4850}}</ref>
*[[2007]] [[Koosmeele auhind]]
* [[2007]] [[Koosmeele auhind]]
*[[2012]] [[aasta eurooplane]]
* [[2012]] [[aasta eurooplane]]


== Viited ==
== Viited ==
41. rida: 41. rida:


==Publikatsioone==
==Publikatsioone==
*[http://www.postimees.ee/070308/esileht/arvamus/316134.php Allar Jõks: kellele kuulub Eesti riik?] – Postimees, 7. märts 2008
* [http://www.postimees.ee/070308/esileht/arvamus/316134.php Allar Jõks: kellele kuulub Eesti riik?] – Postimees, 7. märts 2008
* [http://www.epl.ee/artikkel/446774 Usalduse võrgutamine riigis ja armastuses] – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 31. oktoober 2008
* [http://www.epl.ee/artikkel/446774 Usalduse võrgutamine riigis ja armastuses] – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 31. oktoober 2008
* [http://www.epl.ee/artikkel/456948 Mis ühendab Eestit ja Mongooliat?] – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 30. jaanuar 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/456948 Mis ühendab Eestit ja Mongooliat?] – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 30. jaanuar 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/460106 Riigikogu liikmete palga kaitseks] – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 26. veebruar 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/460106 Riigikogu liikmete palga kaitseks] – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 26. veebruar 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/472412 Täna öösel toimus devalveerimine] – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 1. juuli 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/472412 Täna öösel toimus devalveerimine] – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 1. juuli 2009
*[http://arvamus.postimees.ee/v2/3857121/allar-joks-ei-ole-mottetult-elatud-aegu-ehk-uehe-kandidaadi-aruanne Allar Jõks: ei ole mõttetult elatud aegu ehk ühe kandidaadi aruanne], postimees.ee, 3. oktoober 2016.
* [http://arvamus.postimees.ee/v2/3857121/allar-joks-ei-ole-mottetult-elatud-aegu-ehk-uehe-kandidaadi-aruanne Allar Jõks: ei ole mõttetult elatud aegu ehk ühe kandidaadi aruanne], postimees.ee, 3. oktoober 2016.


==Intervjuud==
==Intervjuud==
*Allar Jõks saates "[[Kukul külas]]", 30. märts 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-30_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas /kukulkylas_2003-03-30_14-05.wma 2. osa WMA fail]
* Allar Jõks saates "[[Kukul külas]]", 30. märts 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-30_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas /kukulkylas_2003-03-30_14-05.wma 2. osa WMA fail]
* [[Peeter Ernits]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=15706 Allar Jõks: Ma ei tea, kellele kuulub Eesti riik (intervjuu)] Maaleht, 17. september 2009
* [[Peeter Ernits]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=15706 Allar Jõks: Ma ei tea, kellele kuulub Eesti riik (intervjuu)] Maaleht, 17. september 2009



Redaktsioon: 15. mai 2020, kell 18:56

Allar Jõks (sündinud 18. märtsil 1965 Tartus) on Eesti jurist, endine kohtunik ja õiguskantsler.

Ta oli üks kandidaate 2016. aasta Eesti presidendivalimistel.

Elulugu

Allar Jõks lõpetas 1983. aastal Kullamaa Keskkooli ning 1991. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Aastatel 1991–1995 töötas Jõks Lääne Maakohtus kohtuniku ja kohtu esimehena.

Aastatel 1995–2001 Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikuna, samal ajal oli ta ka Eesti Kohtunike Ühingu esimees.

Aastal 2001 nimetati ta president Lennart Meri ettepanekul õiguskantsleriks. 2007. aasta detsembris esitas president Toomas Hendrik Ilves Allar Jõksi järgmiseks seitsmeaastaseks ametiajaks õiguskantsleri kandidaadiks. Jõksi toetuseks tegid ühisavalduse neli väiksemat Riigikogu fraktsiooni. 18. detsembril toimunud salajasel hääletusel anti Jõksi vastu 56 häält ning tema poolt 36 häält. Erapooletuid ei olnud. Seega ei valinud Riigikogu Allar Jõksi õiguskantsleriks tagasi. Jõksi ametiaeg lõppes 7. märtsil 2008.

Pärast õiguskantsleri ametiaja lõppemist on Jõks töötanud ÜRO mandaadiga eksperdina 8 riigis ning nõustanud sealseid valitsusi demokraatia pidurite eemaldamisel ja inimõiguste kaitsega tegelevate institutsioonide ülesehitamisel.

2. aprillil 2009 läks ta tööle advokaadibüroosse Sorainen[1].

23. mail 2016 teatas soovist kandideerida Eesti Vabariigi presidendi ametisse pärast seda, kui 14 tuntud ühiskonnategelast olid teinud avaliku pöördumise tema toetuseks.[2][3] Presidendivalimistel sai Allar Jõks 24. septembril valimiskogu esimeses voorus kõige rohkem hääli (83) ja pääses edasi teise vooru. Teises voorus sai ta 134 häält, jäädes küll Siim Kallasele alla, kuid kumbki ei osutunud valituks. Jõks loobus edasisest kandideerimisest.

Isiklikku

Allar Jõks on isa ja kahekordne vanaisa. Allar Jõksi elukaaslane on Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Vilu.[4]

Jõks on püstitanud Haapsalu rajooni rekordi 800 meetri jooksus. Ta harrastab jalgpalli ja joogat.[5]

Tegevus

Õiguskantslerina nõudis Allar Jõks ELiga liitumisel rahvahääletusele pandud põhiseaduse muudatusse põhiseaduse kaitseklausli lisamist, mis sätestab Eesti põhiseaduse põhimõtete ülimuslikkuse Euroopa Liidu õiguse ees.

Õiguskantslerina oli Allar Jõks üks neist, kes sõnastas Eesti-Vene piirilepingu preambulis viite Tartu rahule.

Tunnustus

Viited

Publikatsioone

Intervjuud

Välislingid