Allar Jõks: erinevus redaktsioonide vahel
P pisitoimetamine using AWB |
Resümee puudub |
||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
*[[2002]], [[2010]] [[Pressisõber]] |
*[[2002]], [[2010]] [[Pressisõber]] |
||
* [[2003]] [[Lastekaitse Liit|Lastekaitse Liidu]] auhind lastesõbralikumale ühiskonnategelasele |
* [[2003]] [[Lastekaitse Liit|Lastekaitse Liidu]] auhind lastesõbralikumale ühiskonnategelasele |
||
*[[2006]] [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] |
*[[2006]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4850}}</ref> |
||
*[[2007]] |
*[[2007]] [[Koosmeele auhind]] |
||
*[[2012]] [[aasta eurooplane]] |
*[[2012]] [[aasta eurooplane]] |
||
Redaktsioon: 14. mai 2020, kell 11:17
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Allar Jõks (sündinud 18. märtsil 1965 Tartus) on Eesti jurist, endine kohtunik ja õiguskantsler.
Ta oli üks kandidaate 2016. aasta Eesti presidendivalimistel.
Elulugu
Allar Jõks lõpetas 1983. aastal Kullamaa Keskkooli ning 1991. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Aastatel 1991–1995 töötas Jõks Lääne Maakohtus kohtuniku ja kohtu esimehena.
Aastatel 1995–2001 Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikuna, samal ajal oli ta ka Eesti Kohtunike Ühingu esimees.
Aastal 2001 nimetati ta president Lennart Meri ettepanekul õiguskantsleriks. 2007. aasta detsembris esitas president Toomas Hendrik Ilves Allar Jõksi järgmiseks seitsmeaastaseks ametiajaks õiguskantsleri kandidaadiks. Rahva hulgas populaarse Jõksi toetuseks tegid ühisavalduse neli väiksemat Riigikogu fraktsiooni. 18. detsembril toimunud salajasel hääletusel anti Jõksi vastu 56 häält ning tema poolt 36 häält. Erapooletuid ei olnud. Seega ei valinud Riigikogu Allar Jõksi õiguskantsleriks tagasi. Jõksi ametiaeg lõppes 7. märtsil 2008.
Pärast õiguskantsleri ametiaja lõppemist on Jõks töötanud ÜRO mandaadiga eksperdina 8 riigis ning nõustanud sealseid valitsusi demokraatia pidurite eemaldamisel ja inimõiguste kaitsega tegelevate institutsioonide ülesehitamisel.
2. aprillist 2009 liitus ta advokaadibürooga Sorainen[1].
23. mail 2016 teatas soovist kandideerida Eesti Vabariigi presidendi ametisse pärast seda, kui 14 tuntud ühiskonnategelast olid teinud avaliku pöördumise tema toetuseks.[2][3] Presidendivalimistel sai Allar Jõks 24. septembril valimiskogu esimeses voorus kõige rohkem hääli (83) ja pääses edasi teise vooru. Teises voorus sai ta 134 häält, jäädes küll Siim Kallasele alla, kuid kumbki ei osutunud valituks. Jõks loobus edasisest kandideerimisest.
Isiklikku
Allar Jõks on isa ja kahekordne vanaisa. Allar Jõksi elukaaslane on Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Vilu.[4]
Jõks on jooksnud Haapsalu rajooni rekordi 800 meetris. Ta harrastab jalgpalli ja joogat.[5]
Tegevus
Õiguskantslerina nõudis Allar Jõks ELiga liitumisel rahvahääletusele pandud põhiseaduse muudatusse põhiseaduse kaitseklausli lisamist, mis sätestab Eesti põhiseaduse põhimõtete ülimuslikkuse Euroopa Liidu õiguse ees.
Õiguskantslerina oli Allar Jõks üks neist, kes sõnastas Eesti-Vene piirilepingu preambulis viite Tartu rahule.
Tunnustused
- 2002, 2010 Pressisõber
- 2003 Lastekaitse Liidu auhind lastesõbralikumale ühiskonnategelasele
- 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk[6]
- 2007 Koosmeele auhind
- 2012 aasta eurooplane
Viited
- ↑ "Allar Jõks liitus advokaadibürooga Sorainen", Ärileht, 2. aprill 2009
- ↑ "14 ühiskonnategelast tahavad Jõksi presidendiks: riigipea ei saa olla tagatubade projekt" Postimees, 23. mai 2016
- ↑ "Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks" Postimees, 23. mai 2016
- ↑ "LP Allar Jõks: eks mult ole otse ka küsitud, et lolliks oled läinud või?" Eesti Päevaleht, 9. juuli 2016
- ↑ Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Publikatsioone
- Allar Jõks: kellele kuulub Eesti riik? – Postimees, 7. märts 2008
- Usalduse võrgutamine riigis ja armastuses – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 31. oktoober 2008
- Mis ühendab Eestit ja Mongooliat? – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 30. jaanuar 2009
- Riigikogu liikmete palga kaitseks – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 26. veebruar 2009
- Täna öösel toimus devalveerimine – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 1. juuli 2009
- Allar Jõks: ei ole mõttetult elatud aegu ehk ühe kandidaadi aruanne, postimees.ee, 3. oktoober 2016.
Intervjuud
- Allar Jõks saates "Kukul külas", 30. märts 2003, 1. osa, WMA fail, /kukulkylas_2003-03-30_14-05.wma 2. osa WMA fail
- Peeter Ernits. Allar Jõks: Ma ei tea, kellele kuulub Eesti riik (intervjuu) Maaleht, 17. september 2009
Välislingid
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Allar Jõks |