Rohuküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
P Korrastasin skripti abil viiteid |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Rohuküla raudteejaam''' oli [[raudteejaam]] [[Lääne maakond| |
'''Rohuküla raudteejaam''' oli [[raudteejaam]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Rohuküla]]s, ligi 8 km kaugusel [[Haapsalu raudteejaam]]ast. |
||
Raudteejaam rajati seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Haapsalu raudtee]] |
Raudteejaam rajati seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Haapsalu raudtee]] pikendamisega [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] [[Rohuküla sadam|Rohuküla]] sõjasadamasse (osa [[Peeter Suure Sadam|Tallinna mereväebaasist]]).<ref name="RGAVMF" /> |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Mõnedel andmetel hakati |
Mõnedel andmetel hakati raudteed Haapsalust pikendama Rohukülla [[1913]]. aastal. On võimalik, see leidis aset siiski [[1915]]. aastal seoses Rohuküla kui sõjasadama väljaehitamisega. |
||
Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik koos raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele. |
|||
Haapsalu–Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel. |
|||
Plaani järgi pidi Rohuküla jaama rajatama raudteevõrk<ref name="RGAVMF" /> koos teedega sadamamuulidele, manööverdusplatsi, aga ka personali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, tellistest [[vaksalihoone]]<ref name="RGAVMF" /> jms. |
|||
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas [[I maailmasõda]], kui taganevad [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] väed sadama koos selle juurde kuulunud rajatistega [[1917]]. aasta oktoobris hävitasid. Muu hulgas hävitati siis ka tellistest [[jaamahoone]]. |
|||
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas oktoobris [[1917]] taganevate [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] vägede poolt sadamaehitiste hävitamine. Muu hulgas hävitati siis ka vaksalihoone. |
|||
| ⚫ | Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed |
||
==Pärast Esimest maailmasõda ja Vabadussõda== |
|||
| ⚫ | [[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] |
||
| ⚫ | Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed tsiviilotstarbel ning käigus oli [[Haapsalu]]–[[Rohuküla]] [[reisirong]]. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teel samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. [[1923]]. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks [[raudtee]]d (peatee ja kõrvaltee) koos kahe [[Pööre (raudtee)|pöörang]]u ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80{{lisa viide}} x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. [[1925]]. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks. |
||
| ⚫ | |||
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud: |
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud: |
||
{{tsitaat|Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).|<ref name="Eensalu" />}} |
{{tsitaat|Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).|<ref name="Eensalu" />}} |
||
[[File:Rohuküla raudtee foor Haapsalus.JPG|pisi|Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus |
[[File:Rohuküla raudtee foor Haapsalus.JPG|pisi|Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus]] |
||
Pärast [[II maailmasõda]] kasutati raudteed peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Haapsalu–Rohuküla raudteele rajati lisaks harutee sõjaväebaasi, [[Kiltsi lennuväli|Kiltsi lennuvälja]] varustamiseks. |
|||
==Pärast Teist maailmasõda== |
|||
| ⚫ | Raudteed kasutati peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks (rajati harutee [[Kiltsi lennuväli|Kiltsi lennubaasi]] varustamiseks) ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt [[1993]]. aastal, kui Haapsalu raudteejaama toimetati äraviimiseks Venemaa sõjaväetehnikat.<ref name="Raudteemuuseum" /> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Pärast võõrvägede lahkumist jäi teeharu kasutult seisma ja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks. |
|||
| ⚫ | |||
Praegu asub vanal raudteetammil [[Läänemaa Tervisetee]].<ref name="puhkaeestis" /> |
Praegu asub vanal raudteetammil [[Läänemaa Tervisetee]].<ref name="puhkaeestis" /> |
||
| 27. rida: | 28. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited|allikad= |
{{viited|allikad= |
||
<ref name="RGAVMF">Venemaa Riiklik Mereväearhiiv, RGAVMF 418.1.554</ref> |
|||
<ref name="saarteliinid">[http://www.saarteliinid.ee/ports/rohukyla/?articleID=142 Saarte Liinid - Sadamad - Rohuküla sadama ajalugu]</ref> |
|||
<ref name="Eensalu">Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013</ref> |
<ref name="Eensalu">Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013</ref> |
||
<ref name="Raudteemuuseum">[[Eesti Raudteemuuseum]]/ Tõnu Tammearu</ref> |
<ref name="Raudteemuuseum">[[Eesti Raudteemuuseum]]/ Tõnu Tammearu</ref> |
||
Redaktsioon: 7. veebruar 2020, kell 09:39
Rohuküla raudteejaam oli raudteejaam Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalu raudteejaamast.
Raudteejaam rajati seoses laiarööpmelise Keila–Haapsalu raudtee pikendamisega Vene Keisririigi Rohuküla sõjasadamasse (osa Tallinna mereväebaasist).[1]
Ajalugu
Mõnedel andmetel hakati raudteed Haapsalust pikendama Rohukülla 1913. aastal. On võimalik, see leidis aset siiski 1915. aastal seoses Rohuküla kui sõjasadama väljaehitamisega.
Plaani järgi pidi Rohuküla jaama rajatama raudteevõrk[1] koos teedega sadamamuulidele, manööverdusplatsi, aga ka personali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, tellistest vaksalihoone[1] jms.
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas oktoobris 1917 taganevate Venemaa Ajutise Valitsuse vägede poolt sadamaehitiste hävitamine. Muu hulgas hävitati siis ka vaksalihoone.
Pärast Esimest maailmasõda ja Vabadussõda
Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed tsiviilotstarbel ning käigus oli Haapsalu–Rohuküla reisirong. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teel samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. 1923. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks raudteed (peatee ja kõrvaltee) koos kahe pöörangu ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80[viide?] x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. 1925. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks.
1933. aastal valmis raudtee servas uus madal perroon ning köetav sõrestiktarindis ja laudvoodriga vaksalihoone. Selles asus lisaks ooteruumile ka piletikassa. Samasugune lihtsa arhitektuuriga hoone ehitati samal ajal ka Lilleküla peatusse.
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud:
„Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).“
– [2]
Pärast Teist maailmasõda
Raudteed kasutati peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks (rajati harutee Kiltsi lennubaasi varustamiseks) ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt 1993. aastal, kui Haapsalu raudteejaama toimetati äraviimiseks Venemaa sõjaväetehnikat.[3]
Pärast võõrvägede lahkumist jäi teeharu seisma ja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks. 1995. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud.[4]
Praegu asub vanal raudteetammil Läänemaa Tervisetee.[5]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Venemaa Riiklik Mereväearhiiv, RGAVMF 418.1.554
- ↑ Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013
- ↑ Eesti Raudteemuuseum/ Tõnu Tammearu
- ↑ Postimees, 05.12.1995
- ↑ Läänemaa Tervisetee, Lääne maakond