Tallinna linnavolikogu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud alamjaotus "Töökorraldus", rubriigist "Organisatsioon" kustutatud paar lauset, mis dubleerisid töökorraduse rubriiki
7. rida: 7. rida:
==Moodustamine==
==Moodustamine==
Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna [[hääleõiguslik elanik|hääleõiguslike elanike]] ([[Eesti kodanik]]e ja mittekodanike) poolt [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]e alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks ning valimine on salajane.
Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna [[hääleõiguslik elanik|hääleõiguslike elanike]] ([[Eesti kodanik]]e ja mittekodanike) poolt [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]e alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks ning valimine on salajane.

==Töökorraldus==
Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisionikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisionikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust.

Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teeninindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid.

Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine.

Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval.



==Organisatsioon==
==Organisatsioon==
Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste.
Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste.

Linnavolikogu juures tegutsevad ka alalised komisjonid, mis moodustatakse omavalitsuse poolt lahendamist vajavate linnaelu probleemide väljaselgitamiseks ja lahendusteede leidmiseks. Linnavolikogu juures tegutses Revisjonikomisjon, mille ülesandeks on Tallinna linnavalitsuse tegevuse kontrollimine. Linnavolikogu tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.


Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada [[fraktsioon (volikogu)|fraktsioone]], mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.
Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada [[fraktsioon (volikogu)|fraktsioone]], mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

Redaktsioon: 7. august 2019, kell 13:55

Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).

Tallinna linna täidesaatev võimuorgan on Tallinna linnavalitsus.

Moodustamine

Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna hääleõiguslike elanike (Eesti kodanike ja mittekodanike) poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks ning valimine on salajane.

Töökorraldus

Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisionikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisionikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust.

Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teeninindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid.

Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine.

Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval.


Organisatsioon

Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste.

Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada fraktsioone, mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu tegevust juhib Tallinna linnavolikogu eestseisus, mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega Tallinna linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed.

Esimeeste loend

Ajalugu

Tallinna magistraat ehk Tallinna raad

 Pikemalt artiklis Tallinna raad

Tallinna linna valitsemis- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2. detsembrini 1889 oli Tallinna raad. 19. sajandiks väljakujunenud koosseisus kuulus Tallinna raadi neli bürgermeistrit, sündik ja neliteist raehärrat.

Tallinna raad pidas koosolekuid Tallinna raekojas.

 Pikemalt artiklis Tallinna rae liikmete loend

Linnajuhtimine 19. sajandil

26. märtsist 1877 hakkas Tallinnas kehtima üldine Venemaa Keisririigi linnaseadus ja senise Lübecki linnaõiguse alusel moodustatud Tallinna Rae asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu), kes valis enda seast 4-liikmelise linnavalitsuse ja linnapea.

Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud rae liikmete valimisõigus ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastasede, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad politseijaoskondade järgi 6 osasse ja iga jagu valis oma suuruse järgi teatava arvu volinikke.[2]

Viited

  1. Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks, err.ee, 14.04.2005
  2. Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, lk 7-8

Vaata ka

Välislingid