Andres Kork

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Andres Kork (sündinud 15. aprillil[1] 1950 Valgamaal[2]) on eesti kirurg ja poliitik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1969. aastal lõpetas Kork A. H. Tammsaare nimelise Tartu 1. Keskkooli, 1975. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1985. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi.[2] Ülikoolis jagas Kork mõnda aega ühiselamutuba hilisema Tartu Ülikooli kliinikumi juhataja Urmo Kööbi ning arsti, poliitiku ja ettevõtja Toomas Vilosiusega.[3]

Erialase karjääri algus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirurgina alustas Kork Rapla haiglas[2], kus töötas 1976–79[3]. 1979–2003 töötas ta Tallinnas Pelgulinna haiglas kirurgi ja hiljem ravijuhina.[2]

Esimene sinimustvalge lipp[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsiooni ajal oli Andres Kork üks esimese sinimustvalge lipu peidukoha teadjatest. Korkide peres hoiti saladust onu tallu ahju alla peidetud Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalgest lipust, mis valmis 1884. aastal. 1991. aastal kaevasid vennad Korgid lipu taas välja ning andsid üle EÜS-ile.[3]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1989–1992 oli Andres Kork Tallinna Linnavolikogu esimees (1989–1992) ja 1992 Eesti tervishoiuminister[2] Tiit Vähi esimeses valitsuses.[1]

1996. aastal tegi Kork, kes oli toona Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees, koos Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Feliks Unduskiga kaitsepolitseile avalduse, et algatataks kriminaalasi Tallinna linnapea Jaak Tamme ja endise abilinnapea Ivar Lindpere vastu. Kork ja Undusk süüdistasid Tamme ja Lindperet korruptsioonis Tallinna linnale kuulunud korterite erastamisel. Korteriskandaaliga on seostatud ka tõika, et avalduse esitamise päeval leidis Kork enda koduukse eest granaadi.[3]

2003–2005 oli Kork Riigikogu X koosseisu liige, esindades Res Publicat Juhan Partsi asendusliikmena.[3][1] Tema kampaaniajuht Res Publicas oli hilisem ajakirjanik Mariliis Pinn. Res Publicast lahkus Kork enne selle liitumist Isamaaga.[3]

Tegevus Arstide Liidu juhina[muuda | muuda lähteteksti]

2003–2008 oli Kork kaks ametiaega järjest Eesti Arstide Liidu president. 2006. aastast juhib ta Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliinikut.[2] 2009. aastal Kork koondati, kuid 2010. aastal ennistati Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel ametisse.[4]

Arstide Liidu juhina on Kork korduvalt juhtinud tähelepanu probleemidele Eesti tervishoius. "Küsimus pole enam jätkusuutlikkuses, vaid tervishoiusüsteemis töötavad inimesed näevad iga päevaga üha selgemalt süsteemi lagunemist. Aastas lahkub välismaale juba 3,5% töötavatest arstidest, lisaks pensioniikka jõudjad," hoiatas ta ajalehele Pealinn antud intervjuus 2012. aasta septembris.[5]. Vastuseks Korgi nendingule, et "arstide ja õdede puudus Eestis ei ole riiklikult oluline probleem ja sotsiaalministeerium selle lahendamisega ei tegele", teatas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet, et Kork on "esitanud valeväiteid ministeeriumi varasemate ütluste kohta ning võtnud riigi seisukohti meelevaldselt nende algupärasest kontekstist välja".[6]

Ehkki 2007. aastal kinnitas Kork, et kolmandat ametiaega ta Eesti Arstide Liitu juhtida ei taha[3], valiti ta siiski 2012. aasta algusest uuesti EAL-i juhiks.[7] Arstide liidu presidendina juhtis ta 2012. aastal nii veebruaris toimunud toetusstreiki õpetajate streigile[viide?] kui ka arstide streiki sama aasta sügisel. Streiki kritiseerides avaldas Reformierakonna poliitik Siim Kallas arvamust, et streigi organiseerija on "kõikjal ja kõiges ebaõnnestunud" inimene, kes "vihkab [–] kolleege, asutust, kus ta töötab, ja eriti muidugi Eesti Vabariiki".[1]

Andres Korgi eriala on mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandite kirurgiline ravi.[2][3] Leiutajana on Kork 4 autoritunnistuse omanik.[viide?]

Kork kuulub Tallinna Kirurgide Seltsi[8].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Andres Kork on harrastanud malet ja bridži. Ta on abielus ja tal on kolm täiskasvanud last.[2] Tema vennad on poliitikud ja ettevõtjad Toomas Kork ja Jüri Kork. Mõlemad olid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) liikmed ja on 20. augusti klubi liikmed. Õde Anu Kasmel on psühhiaater ja terviseteadlane.[3]

Riigikogu liikmena jättis Kork maha suitsetamise.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Krister Kivi "Kuri doktor" Eesti Ekspress, 22. september 2012 (vaadatud 3. novembril 2012)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Andres Kork 60" Eesti Arst, 2010 (vaadatud 3. novembril 2012)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 3,9 Kadi Heinsalu "Andres Kork – Rahuliku protestija loomuga" Äripäev, 19.01.2007 (vaadatud 3. novembril 2012)
  4. "Andres Kork on tööl tagasi" Eesti Arstide Liidu koduleht, 8. detsember 2010 (vaadatud 3. novembril 2012)
  5. Andrus Allika [http://www.pealinn.ee/index.php?pid=81&lang=5&nid=10173 "Arstid ja õed karjuvad appi: tervishoid kukub kokku!" Pealinn, 17.09.2012 (vaadatud 3. novembril 2012)
  6. "Asekantsler: arstide liidu president Andres Kork valetab" ÄP, 17.09.2012 (vaadatud 3. novembril 2012)
  7. Andres Korgi tutvustus Äripäeva konverentsi "Meditsiin 2012" kodulehel, 2011 (vaadatud 3. novembril 2012)
  8. https://www.arst.ee/et/Andmebaasid/Meditsiinitootajad/view_doctor/id=4498/andres-kork (vaadatud 3. novembril 2012)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kadi Heinsalu "Andres Kork – Rahuliku protestija loomuga" Äripäev, 19.01.2007