Võrguadapter: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
| manuf4 = [[Broadcom]] |
| manuf4 = [[Broadcom]] |
||
}} |
}} |
||
'''Võrguadapter''' või '''võrgukaart''' ([[inglise keel]] |
'''Võrguadapter''' või '''võrgukaart''' ([[inglise keel|inglise k]] ''network interface controller'' (''NIC'') ehk '''võrguliidese kontroller''') on [[arvuti]] või mõne muu [[sidevõrguseadmed|seadme]] [[riistvara]] osa, mille kaudu ühendatakse seade [[arvutivõrk]]u, nt [[Internet]]ti või [[kohtvõrk]]u.<ref>{{cite web|url=http://www.wisegeek.com/what-is-a-network-interface-card.htm |title=What is a Network Interface Card}}</ref> |
||
Enamikul uuematel arvutitel on [[emaplaat|emaplaadile]] sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas [[Ethernet]]i liidest või traadita [[Wi-Fi]]-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti [[laienduskaart]] ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa. Eraldi võrgukaarti võib vaja minna, kui ühendatakse võrguliidese kaudu, mida emaplaat ei toeta, või kui on vaja luua ühendusi rohkemate seadmetega. Võrgukaart oli levinud vanemates arvutites. |
|||
Võrgukaart oli varem laienduskaart, mis sisestati [[emaplaat|emaplaadi]] pessa. Tänu odavale ja laialt levinud [[Ethernet]]i standardile on enamikul uuematel arvutitel võrguliides juba emaplaadile sisse ehitatud. |
|||
Juhtmega võrgu puhul ühendatakse kahe seadme võrguliidesed [[võrgukaabel|võrgukaabli]]ga. Näiteks võib arvuti ja [[ruuter]]i omavahel ühendada Etherneti kaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest ehk ühenduspesa. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele seadmetele. |
|||
[[Arvutivõrk|Võrku]] ühendatud arvutid suhtlevad üksteisega kasutades [[võrguprotokoll]]e, saates üksteisele andmepakette. |
|||
==Võrguadapteri eesmärk== |
==Võrguadapteri eesmärk== |
||
Võrguadapter võimaldab arvutil või mõnel muul seadmel interneti kaudu suhelda. Sellel on [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI]] nii [[füüsiline kiht]] (inglise keeles ''physical layer'') kui ka [[andmekiht]] (''data link layer''). Füüsiline kiht ehk kõige alumine kiht suhtleb otse riistvaraga ja tagab andmete edastuse võrgus ja füüsilise ühenduse internetiga. Andmekiht on altpoolt teine kiht, mis kontrollib andmete õigsust enne, kui need füüsilisele kihile edasi annab. Võrguadapter võimaldab kasutajatel |
Võrguadapter võimaldab arvutil või mõnel muul seadmel interneti kaudu suhelda. Sellel on [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI]] nii [[füüsiline kiht]] (inglise keeles ''physical layer'') kui ka [[andmekiht]] (''data link layer''). Füüsiline kiht ehk kõige alumine kiht suhtleb otse riistvaraga ja tagab andmete edastuse võrgus ja füüsilise ühenduse internetiga. Andmekiht on altpoolt teine kiht, mis kontrollib andmete õigsust enne, kui need füüsilisele kihile edasi annab. Võrguadapter võimaldab kasutajatel omavahel ühenduda nii juhtmega kui ka juhtmeta. |
||
| ⚫ | Kuigi on olemas ka teisi interneti tehnoloogiaid (näiteks [[ |
||
Arvestades seda, et võrgukaart oli kunagi emaplaadi laiend, mis käis selleks ette nähtud emaplaadil olevasse pesasse, siis nüüd tänu odavale ja laialt levinud Etherneti standardi kasutuselevõtuga on enamikul uuematel arvutitel võrguliides juba emaplaadile sisse ehitatud. Neil on kas Etherneti võimalused integreeritud emaplaadi kiibistikku või on emaplaadi [[PCI siin|PCI]] või uue [[PCI Express]] pesa kaudu ühendatud etherneti kiip. |
|||
| ⚫ | Kuigi on olemas ka teisi interneti tehnoloogiaid (näiteks [[lubaringvõrk]]) on Ethernet levinud peaaegu kõikjal alates 1990-ndatest. Igal Ethernet-võrgukaardil on olemas unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse [[MAC-aadress]]iks. Seda hoitakse kaardil paiknevas [[püsimälu]]s. Igal Etherneti võrgus oleval arvutil peab olema võrgukaart oma unikaalse MAC-aadressiga. Tavaliselt on ohutu arvata, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrgukaarti, kuna müüjad ostavad aadresse [[IEEE]]-st (''Institute of Electrical and Eelectronics Engineers''). Seal määratakse kaartidele nende tootmise ajaks unikaalne aadress. |
||
Eraldi võrgukaarti pole tarvis, kui just pole vaja mitut liidest või mõnd muud tüüpi internetti ei kasutata. Uuematel emaplaatidel võib isegi olla sisseehitatud kahekordne võrguliides. |
|||
==Rakendamine== |
==Rakendamine== |
||
Redaktsioon: 22. juuni 2019, kell 12:44
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada! |
 | |
| Ühendub |
Emaplaadi võimalikud ühendused : Võrkude loetelu, kuhu võimalikud ühendused : |
|---|---|
| Kiirused |
10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s |
| Levinumad tootjad |
Novell Intel Realtek Broadcom |
Võrguadapter või võrgukaart (inglise k network interface controller (NIC) ehk võrguliidese kontroller) on arvuti või mõne muu seadme riistvara osa, mille kaudu ühendatakse seade arvutivõrku, nt Internetti või kohtvõrku.[1]
Enamikul uuematel arvutitel on emaplaadile sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas Etherneti liidest või traadita Wi-Fi-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti laienduskaart ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa. Eraldi võrgukaarti võib vaja minna, kui ühendatakse võrguliidese kaudu, mida emaplaat ei toeta, või kui on vaja luua ühendusi rohkemate seadmetega. Võrgukaart oli levinud vanemates arvutites.
Juhtmega võrgu puhul ühendatakse kahe seadme võrguliidesed võrgukaabliga. Näiteks võib arvuti ja ruuteri omavahel ühendada Etherneti kaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest ehk ühenduspesa. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele seadmetele.
Võrku ühendatud arvutid suhtlevad üksteisega kasutades võrguprotokolle, saates üksteisele andmepakette.
Võrguadapteri eesmärk
Võrguadapter võimaldab arvutil või mõnel muul seadmel interneti kaudu suhelda. Sellel on OSI nii füüsiline kiht (inglise keeles physical layer) kui ka andmekiht (data link layer). Füüsiline kiht ehk kõige alumine kiht suhtleb otse riistvaraga ja tagab andmete edastuse võrgus ja füüsilise ühenduse internetiga. Andmekiht on altpoolt teine kiht, mis kontrollib andmete õigsust enne, kui need füüsilisele kihile edasi annab. Võrguadapter võimaldab kasutajatel omavahel ühenduda nii juhtmega kui ka juhtmeta.
Kuigi on olemas ka teisi interneti tehnoloogiaid (näiteks lubaringvõrk) on Ethernet levinud peaaegu kõikjal alates 1990-ndatest. Igal Ethernet-võrgukaardil on olemas unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse MAC-aadressiks. Seda hoitakse kaardil paiknevas püsimälus. Igal Etherneti võrgus oleval arvutil peab olema võrgukaart oma unikaalse MAC-aadressiga. Tavaliselt on ohutu arvata, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrgukaarti, kuna müüjad ostavad aadresse IEEE-st (Institute of Electrical and Eelectronics Engineers). Seal määratakse kaartidele nende tootmise ajaks unikaalne aadress.
Rakendamine
Kaart rakendab elektroonilisi lülitusi, mis on vajalikud suhtlemiseks spetsiaalse füüsilise kihi ja andmekihiga nagu Ethernet või Token ring. See annab aluse võrgu täielikule protokollistikule, lubades suhtlemist väikestes arvutirühmades samas LAN-is ja läbi suurte võrgustike suunatavate protokollidega nagu näiteks IP.
Info edastamiseks on olemas neli tehnikat. Võrgukaart võib kasutada neist ühte või rohkemat.
- Küsitlus on see, kui mikroprotsessor uurib programmi kontrolli all oleva seadme staatust.
- Programmi sisend/väljund on see, kus süsteem alarmeerib kõnealust seadet, lisades seadme aadressi süsteemi aadressi transformaatorisse.
- Katkestamisele orienteeritud sisend/väljund on see, kus seade annab mikroprotsessorile teada, et ta on valmis andmeid edastama.
- DMA ehk (otsene mälu juurdepääs) inglise keeles (direct memory access) on see, kus intelligentne seade eeldab süsteemi transformaatori kontrolli, et saada mälule otsest juurdepääsu. See eemaldab protsessorilt koormuse, kuid nõuab, et seadmel oleks endal eraldi protsessor.
Tavaliselt on võrgukaardil RJ45, BNC või AUI pesa, kuhu on kinnitatud võrgukaabel ja mõned LED-id, et kasutajale märku anda kas internetiühendus on olemas ja kas toimub mingi andmeedastust.
Tavalised võrgukaardid on saadaval kiirustega 10/100/1000 Mbit/s. See tähendab, et nad toetavad maksimaalset mõttelist edastuskiirust 10/100/1000 Mbit/s. Mõnikord kasutatakse sõnu "võrgukaart" ja "kontroller" vaheldumisi, kui räägitakse võrgustikust, sest kõige tavalisem võrguseade on võrgukaart. Olgugi et kaart on enamkasutatav sõna, ei ole see kõikehõlmav. Kontroller võib tähendada kaarti, mis installitakse arvutisse või varjatud seadet, mis on juba emaplaadile sisse ehitatud: ruuter, lisakaart, printeriliides või USB-seade.
Viited
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Võrgukaart |
| Põhikomponendid |  | |
|---|---|---|
| Sisendseadmed | ||
| Väljundseadmed | ||
| Andmekandjad | ||
| Siinid | ||
| Lisaseadmed | ||