Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) |
Resümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m. |
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m. |
||
Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid |
Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid, samuti [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinna–Moskva rong]] ja [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi rong]]. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref> |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
Redaktsioon: 9. juuni 2019, kell 22:53
Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.
Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna–Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Tapa–Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu; enne seda on sel teel aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid ei peatu. Tapal asub neli madalat perrooni pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.
Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid, samuti GoRaili Tallinna–Moskva rong ja Tallinna–Peterburi rong. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.[1]
Ajalugu
Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (Tapa depoo), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine ooteplatvorm.
9. jaanuaril 1919 toimus Eesti Vabadussõjas sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.
1949. aastal aset leidnud Märtsiküüditamise käigus läks esimene ešelon küüditatavatega teele just Tapa raudteejaamast.
Jaamahoone
Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
Tapa uue jaamahoone ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.
Viited
Kirjandus
- Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
Välislingid
Eelnev peatus | Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | Järgnev peatus |
Lehtse | Tapa | Narva poole: |
Kadrina | ||
Tartu poole: | ||
Tamsalu |