Harilik kakaopuu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P pisitoimetamine
7. rida: 7. rida:
| seisundi_ref =
| seisundi_ref =
| pilt = Cocoa Pods.JPG
| pilt = Cocoa Pods.JPG
| pildi_seletus = [[Harilik kakaopuu]]
| pildi_seletus = Harilik kakaopuu
| pildi_laius = 240px
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
31. rida: 31. rida:
*''T. c. subsp. cacao''
*''T. c. subsp. cacao''
**''T. c. var. 'Criollo'''
**''T. c. var. 'Criollo'''
*''[T. c. subsp. sphaerocarpum''
*''T. c. subsp. sphaerocarpum''
**''T. c. var. 'Forastero'''
**''T. c. var. 'Forastero'''
*''T. c. var. 'Trintario'''.<ref name=composition>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition]</ref>
*''T. c. var. 'Trintario'''.<ref name=composition>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition]</ref>
40. rida: 40. rida:
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud [[tüvi|tüve]] ja laia [[võra]]ga. Kuni 4 detsimeetri pikkused [[leht|lehed]] on õhukesed, läikivad, ovaalsed või [[Süstjas leht|süstjad]], tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "[[Meelte ja tunnete taimed]]". Tallinn, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2007</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906–907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud [[tüvi|tüve]] ja laia [[võra]]ga. Kuni 4 detsimeetri pikkused [[leht|lehed]] on õhukesed, läikivad, ovaalsed või [[Süstjas leht|süstjad]], tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "[[Meelte ja tunnete taimed]]". Tallinn, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2007</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906–907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>


Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. [[Viljaliha]] sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk [[kakaopuu seemned|kakaouba]].<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>
Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25&nbsp;cm pikkused ja 10&nbsp;cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. [[Viljaliha]] sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk [[kakaopuu seemned|kakaouba]].<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>


Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html The genome of Theobroma cacao], Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736</small></ref>
Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html The genome of Theobroma cacao], Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736</small></ref>
54. rida: 54. rida:
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki, mis aitab väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga [[südametoonik]]uks.<ref name="Piippo, Salo"/>
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki, mis aitab väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga [[südametoonik]]uks.<ref name="Piippo, Salo"/>


Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Food chemistry], 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0</small></ref>. Mari on viieks kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.
Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Food chemistry], 2009, ISBN 978-3-540-69933-0</small></ref>. Mari on viieks kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.


2012. aastal toodeti maailmas kokku viis miljonit tonni kakaoubasid ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.<ref name=fao/>
2012. aastal toodeti maailmas kokku viis miljonit tonni kakaoubasid ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.<ref name=fao/>

Redaktsioon: 11. mai 2019, kell 10:15

Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond Haisupuulised Sterculiacea
Perekond Kakaopuu Theobroma
Liik Harilik kakaopuu
Sünonüümid
  • Theobroma cacao f. leiocarpum (Bernoulli) Ducke
  • Theobroma cacao f. pentagonum (Bernoulli) Cuatrec.
  • Theobroma leiocarpum Bernoulli
  • Theobroma pentagonum Bernoulli
  • Theobroma sativum (Aubl.) Lign. & Le Bey
  • Theobroma sphaerocarpum A. Chev.[1]

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.

Alamliigid ja sordid

  • T. c. subsp. cacao
    • T. c. var. 'Criollo'
  • T. c. subsp. sphaerocarpum
    • T. c. var. 'Forastero'
  • T. c. var. 'Trintario'.[2]

Botaanilised tunnused

Kakaopuu õied
Kakaopuu koos viljaga

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[3][4]

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[3][4]

Kakaopuu diploidne kromosoomiarv on 20.[5]

Levila

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[3]

Saadused

Kakaopuu peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned – neist valmistatakse kakaovõid, kakaopulbrit, kakaod ja šokolaadi.

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki, mis aitab väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[3]

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi[4][6]. Mari on viieks kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.

2012. aastal toodeti maailmas kokku viis miljonit tonni kakaoubasid ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.[7]

Maailma suurimad kakaotootjad 2012. aastal[7]
Riik Toodang,
tonnides		 Osakaal,
%
 Elevandiluurannik 1 650 000* 33,0
 Indoneesia 936 300 18,7
 Ghana 879 348 17,6
 Nigeeria 383 000** 7,7
 Kamerun 256 000** 5,1
 Brasiilia 253 211 5,1
 Ecuador 133 323 2,7
 Mehhiko 83 000* 1,7
 Dominikaani Vabariik 72 225 1,4
 Peruu 57 933 1,2
Maailm kokku 5 003 211 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas skisofreeniat jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakaoallergiat.

Ajalugu

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr.[8]

Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[3]

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502. aastal, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, kuhu lisati vanilli, kajenni paprikat ja teisi pipraid ning kõrvitsaseemneid, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544. aastal.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[3]

Nimi

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753. aastal Linnaeus, kes andis talle ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.

Viited

  1. ↑ http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?12064
  2. ↑ A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, Varrak, 2007
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu". A. Raal (toim). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (1 ed.). Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 906–907. ISBN 978-9985-70-313-7.
  5. ↑ X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736
  6. ↑ H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. Food chemistry, 2009, ISBN 978-3-540-69933-0
  7. ↑ 7,0 7,1 [hhttp://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E ""Food and Agriculture Organization of the United Nations""]. faostat3.fao.org (inglise). Vaadatud 22.01.2015.
  8. ↑ J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_kakaopuu&oldid=5316053"