Letsitiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. mai 2019, kell 10:05

Letsitiin ehk fosfatidüülkoliin^[1] (lecithinum, lüh PC) on koondnimetus fosfatiidide rühma kuuluvate koliini sisaldavate lipiidühendite kohta, mida esineb rakumembraanide välispinnal. Seda saadakse mitmetest taimsetest ja loomsetest toiduainetest, letsitiinipreparaatidest ja seda toodab ka organism ise.

Fosfatidüülkoliin reguleerib lipiidide liikumist organismis.

Sõna "letsitiin" on pärit kreeka keelest lekithos, tähendades munakollast^[2]. Letsitiini avastas 1850. aastal Prantsuse teadlane Maurice Gobley, kes eraldas selle munakollasest^[2]. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. 1930ndate keskel leiti letsitiini sojaubadest.^[3]

Letsitiin sarnaneb ehituselt rasvadega ning kujutab endast olulist rakumembraanide koostisosa^[3]. Ta aitab moodustada terviklikku rakumembraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja -väliselt. Letsitiin on tähtis närvirakkude toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse^[3]. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset kolesteroolitaset, parandab naha üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist^[3]. Letsitiin on samuti peakomponent ajukelmes, varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida maksa tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone^[2]. Letsitiin on suureks abiks ateroskeloosi ennetamisel. Ta aitab ka ennetada sapikivide moodustumist.

Toiduainetööstuses kasutatakse letsitiini antioksüdandi ja emulgaatorina lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, majoneesides, margariinis, jäätises, šokolaadis ja maiustustes.

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik", 406:2004
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 http://www.holistilinekliinik.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=156&Itemid=107&lang=et
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 http://www.ohtuleht.ee/196453 Kaire Kenk, Letsitiin – kõige tähtsam «ajuvitamiin», Õhtuleht, 26.04.2006

Kirjandus

Ravimitekkene autoimmuunne hemolüütiline aneemia: Ioannis Lentzas, Panagiotis Papagiannopoulos, Ioannis Nikolaidis jt, Idiopathic autoimmune hemolytic anemia due to lecithin overdose: a case report, Cases Journal 2009, 29. jaanuar 2009, doi:10.1186/1757-1626-2-97
Marina Lohk, Letsitiini üledoosi tagajärjel tekkis naisel eluohtlik aneemia, 4. mai 2015

[1] "Meditsiinisõnastik", 406:2004

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 http://www.holistilinekliinik.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=156&Itemid=107&lang=et

[:1-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 http://www.ohtuleht.ee/196453 Kaire Kenk, Letsitiin – kõige tähtsam «ajuvitamiin», Õhtuleht, 26.04.2006

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Letsitiin''' ehk '''fosfatidüülkoliin<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 406:2004</ref>''' (''lecithinum'', lüh ''PC'') on koondnimetus [[fosfatiid|fosfatiidide]] rühma kuuluvate [[koliin]]i sisaldavate [[Lipiidid|lipiidühend]]ite kohta, mida esineb [[rakumembraan]]ide välispinnal. Seda saadakse mitmetest taimsetest ja loomsetest toiduainetest, letsitiinipreparaatidest ja seda toodab ka organism ise.
+'''Letsitiin''' ehk '''fosfatidüülkoliin<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 406:2004</ref>''' (''lecithinum'', lüh ''PC'') on koondnimetus [[fosfatiid]]ide rühma kuuluvate [[koliin]]i sisaldavate [[Lipiidid|lipiidühend]]ite kohta, mida esineb [[rakumembraan]]ide välispinnal. Seda saadakse mitmetest taimsetest ja loomsetest toiduainetest, letsitiinipreparaatidest ja seda toodab ka organism ise.
 Fosfatidüülkoliin reguleerib lipiidide liikumist organismis.
-Sõna „letsitiin“ on pärit kreeka keelest ''lekithos'', tähendades munakollast<ref name=":0"/>. Letsitiini avastas [[1850]]. aastal Prantsuse teadlane [[Maurice Gobley]], kes eraldas selle munakollasest<ref name=":0" />. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. 1930ndate keskel leiti letsitiini [[sojauba|sojaubadest]].<ref name=":1">http://www.ohtuleht.ee/196453 Kaire Kenk, Letsitiin – kõige tähtsam «ajuvitamiin», Õhtuleht, 26.04.2006</ref>
+Sõna "letsitiin" on pärit kreeka keelest ''lekithos'', tähendades munakollast<ref name=":0"/>. Letsitiini avastas [[1850]]. aastal Prantsuse teadlane [[Maurice Gobley]], kes eraldas selle munakollasest<ref name=":0" />. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. 1930ndate keskel leiti letsitiini [[sojauba]]dest.<ref name=":1">http://www.ohtuleht.ee/196453 Kaire Kenk, Letsitiin – kõige tähtsam «ajuvitamiin», Õhtuleht, 26.04.2006</ref>
-Letsitiin sarnaneb ehituselt [[rasvad|rasvadega]] ning kujutab endast olulist [[rakumembraan|rakumembraanide]] koostisosa<ref name=":1" />. Ta aitab moodustada terviklikku rakumembraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja -väliselt. Letsitiin on tähtis [[neuron|närvirakkude]] toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse<ref name=":1" />. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset [[Kolesterool|kolesteroolitaset]], parandab [[nahk|naha]] üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist<ref name=":1" />. Letsitiin on samuti peakomponent [[ajukelme|ajukelmes]], varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida [[maks|maksa]] tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone<ref name=":0" />. Letsitiin on suureks abiks [[ateroskeloos|ateroskeloosi]] ennetamisel. Ta aitab ka ennetada [[sapikivid|sapikivide]] moodustumist.
+Letsitiin sarnaneb ehituselt [[rasvad]]ega ning kujutab endast olulist rakumembraanide koostisosa<ref name=":1" />. Ta aitab moodustada terviklikku rakumembraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja -väliselt. Letsitiin on tähtis [[neuron|närvirakkude]] toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse<ref name=":1" />. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset [[kolesterool]]itaset, parandab [[nahk|naha]] üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist<ref name=":1" />. Letsitiin on samuti peakomponent [[ajukelme]]s, varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida [[maks]]a tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone<ref name=":0" />. Letsitiin on suureks abiks [[ateroskeloos]]i ennetamisel. Ta aitab ka ennetada [[sapikivid]]e moodustumist.
-[[Toiduainetööstus|Toiduainetööstuses]] kasutatakse letsitiini [[Antioksüdant|antioksüdandi]] ja [[emulgaator|emulgaatorina]] lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, [[majonees|majoneesides]], [[margariin|margariinis]], [[jäätis|jäätises]], [[šokolaad|šokolaadis]] ja maiustustes.
+[[Toiduainetööstus]]es kasutatakse letsitiini [[Antioksüdant|antioksüdandi]] ja [[emulgaator]]ina lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, [[majonees]]ides, [[margariin]]is, [[jäätis]]es, [[šokolaad]]is ja maiustustes.
 ==Viited==
@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 ==Kirjandus==
 * [[autoimmuunne hemolüütiline aneemia|Ravimitekkene autoimmuunne hemolüütiline aneemia]]: Ioannis Lentzas, Panagiotis Papagiannopoulos, Ioannis Nikolaidis jt, [http://www.casesjournal.com/content/2/1/97 Idiopathic autoimmune hemolytic anemia due to lecithin overdose: a case report], Cases Journal 2009, 29. jaanuar 2009, doi:10.1186/1757-1626-2-97
 *Marina Lohk, [http://tervis.postimees.ee/3177887/letsitiini-uledoosi-tagajarjel-tekkis-naisel-eluohtlik-aneemia Letsitiini üledoosi tagajärjel tekkis naisel eluohtlik aneemia], 4. mai 2015
 [[Kategooria:Valgud]]