Erinevus lehekülje "Korrosioon" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 9 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (soolad)
P (pisitoimetamine)
[[Pilt:Corrosion of Duralumin.jpg|pisi|Korrodeerunud [[duralumiinium]] pärast lühiajalist leotamist soolases vees.]]
'''Roostetamine''' ehk '''korrosioon''' ehk '''korrodeerumine''' (inglise ''corrosion'') on [[keemiline aine|keemilise aine]], [[kivim]]i, [[kude|koe]] või [[materjal]]i, enamasti [[metall]]i, osaline häving [[keskkond|keskkonnas]] toimuvate [[keemiline reaktsioon|keemiliste reaktsioonide]] tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist [[hapnik]]u toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on [[rooste]] (inglise ''rust''), milles muudetakse [[raud]] [[raud(III)oksiid]]iks.
[[FilePilt:Rust and dirt.jpg|pisi|[[Roostetamine]] on igapäevaelus sageli kohatav korrosiooni näide.]]
 
==Elektrokeemiline korrosioon==
 
Elektrokeemiline ehk galvaaniline korrosioon on korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks [[metall]]i, üks [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivsem]] ja teine [[keemiline aktiivsus|vähem aktiivne]], satuvad omavahel kontakti ning toimub [[elektronide ülekanne]] vähem aktiivse metalli suunas. See kiirendab aktiivsema metalli korrosiooni ning vähem aktiivse metalli korrosioon aeglustub või peatub. <ref name="elektrokeemiline" />
[[FilePilt:Corrosion.jpg|thumb|rightpisi|Korrodeerunud metalli pind.]]
Elektrokeemilisel korrosioonil tekivad enamjaolt aktiivsema metalli [[oksiid]]id või [[soolad]].
 
Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ja mis kaitseb samuti pinda korrodeerumise eest.<ref name="kaitse" />
 
Kuumtsinkimisel pannakse metallvanni, kus on ülessulatatud tsink ja mis on kuumutatud 460 &nbsp;°C-ni. [[Õhk|Õhu]] kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades [[tsink(II)oksiid|ZnO]], mis reageerib õhus oleva [[süsihappegaas]]iga ning tekib halli värvi ZnCO<sub>3</sub>, mis on tugev materjal ja takistab mitmetel tingimustel korrosiooni.<ref name="kaitse" />
 
====Passiveerimine====
===Vastupidavus===
====Metallide keemia====
[[FilePilt:GoldNuggetUSGOV.jpg|thumbpisi|Kuld ei korrodeeru, mistõttu võib teda leida maapinnast.]]
 
Materjalid, mis on korrosioonile kõige vastupidavamad, on need, mis ei ole [[termodünaamika|termodünaamiliselt]] soodsad. Näiteks, [[kuld|kulla]] või [[plaatina]] korrosiooni saadused lagunevad ise tagasi puhtaks [[lihtaine]]ks, mistõttu võibki neid [[Keemiline element|element]]e leida [[maapind|maapinnast]].
[[Polümeerid]]e puhul ei ole võimalik rääkida otsesest korrosioonist, kuna nende suure [[molekulmass]]i korral sidumine teise ainega annab väga väikse entroopia hulga, mistõttu on neid peaaegu võimatu lagundada. Kuigi lagundamine on probleemiks mõnede polümeeride kasutusvaldkondade puhul, on seda kerge ennetada. Rohkem levinum probleem on aga paisumine, kus väiksed molekulid tungivad polümeeride [[struktuur]]i ning vähendavad nende tugevust ja [[jäikus]]t. Sageli aga kasutatakse just [[plastifikaator]]eid, et muuta polümeeri omadusi. Kõige sagedasem polümeeri lagunemise põhjus on aga polümeeri siseste sidemete lõhkumine. Neid sidemeid saavad lõhkuda paljud oksüdeerijad, näiteks [[hapnik]], [[osoon]] ja [[kloor]].
 
Levinuim polümeeri lagunemine on [[kummi|kummivooliku]]vooliku pragunemine osooni mõjul.
 
===Klaasi korrosioon===
 
Klaas on vastupidavam kui suurem osa teisi materjale, mistõttu arvatakse, et klaas on isegi korrosioonikindel. Üldjuhul on klaasi korrosioon väga aeglane protsess ning isegi pärast aastatepikkust kokkupuudet õhus olevate ainetega ei muutu nende välimus märgatavalt. Kuigi on olemas keemilisi ühendeid, mis põhjustavad klaasi korrodeerumist ja isegi lagunemist. Sellistel juhtudel on tähtis valida õiget tüüpi klaas, kuna mõned neist on korrodeerumise vastu kindlamad, kui teised. Ainult mõned [[kemikaal]]id ründavad klaasi ägedalt. Nendeks on [[vesinikfluoriidhape]], kontsentreeritud [[fosforhape]], kõrgel temperatuuril või kui sisaldab [[fluroiid]]i, kontsentreeritud [[leelismetall]]i lahus või [[vesi]], kui ta jääb temperatuurivahemikku 100–374 &nbsp;°C.<ref name="klaas" />
 
====Leeliste mõju====
75 777

muudatust

Navigeerimismenüü