Muudatused

Jump to navigation Jump to search
P
pisitoimetamine
[[Pilt:Olivine basalt.jpg|thumbpisi|Basaltporfüriit, mille porfüürilise struktuuri moodustavad mustad [[Augiit|augiidi]] ning oranžid [[Iddingsiit|iddingsiidi]] fenokristallid.]]
[[Pilt:Kvartsporfyyr-Ahvenamaa.jpg|thumbpisi|Kvartsi (läikiv tume) ning [[kaaliumpäevakivi]] (punakas) fenokristallidega [[rüoliit]] ([[kvartsporfüür]]).]]
[[Pilt:Graniteporphyry pmg ss 2006.jpg|thumbpisi|Graniitporfüüri mikrofoto. Fenokristalle moodustavad kvarts (ümar valge sileda pinnaga), kaaliumpäevakivi (prismaline hele kristall pildi alaosas) ning plagioklass (hall triibuline).]]
'''Porfüüriline struktuur''' on [[tardkivim]]i [[Kivimi struktuur|struktuur]], mille korral sisalduvad [[kivim]]i peenemas [[Kivimi põhimass|põhimassis]] suuremad [[fenokristall]]id.
 
Vastavalt kivimi [[Keemia|keemilisele]] koostisele jagatakse kivimid '''porfüürideks''' ja '''porfüriitideks'''. Porfüürid on [[Happeline kivim|happelise]], porfüriidid aga [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega. Kui porfüürilise struktuuri moodustavad [[päevakivi]]d, siis on porfüürides ülekaalus [[leelispäevakivi]]d, porfüriitides aga [[plagioklass]]id. "Porfüür" või "porfüriit" on enamasti järelliide, mis lisatakse [[mineraal]]i nimele, mis porfüürilise struktuuri moodustab (näiteks [[kvartsporfüür]]) või porfüürilise struktuuriga kivimi põhinimele, näiteks '''diabaasporfüriit'''.
 
Porfüürilademed tekivad kerkiva [[magma]] sambas ja jahtuvad kahes astmes. Esimeses astmes jahtub magma aeglaselt sügaval maakoores ja selle käigus tekivad suureteralised kristallid, mille läbimõõt on vähemalt 2  mm. Teises astmes jahtub magma kiiresti maapinna lähedal või koguni maapinnal, kui ta [[vulkaan]]ist välja voolab, ja selle käigus tekivad väikeseteralised kristallid, mis ei ole palja silmaga eristatavad.
 
Porfüürilised kivimid on reeglina [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilised]]. Nende põhimass on [[Afaniitne struktuur|afaniitne]] või [[Peeneteraline struktuur|peeneteraline]], milles sisalduvad suuremad ja silmale nähtavad fenokristallid, mis erinevalt maapinnal või selle läheduses kiirelt tardunud põhimassile on sügavamal [[maakoor]]es kauem kasvada jõudnud. Seega on porfüürilise struktuuriga kivimid moodustunud reeglina [[laava]]st, mis sisaldas juba moodustunud [[kristall]]e.
 
[[Saaremaa]] läänerannikult võib leida punaseid kive, mis sisaldavad väikseid [[kvarts]]ikristalle. Seda kivimit, mis rahvusvaheliselt tunnustatud terminoloogia kohaselt on [[rüoliit]], nimetatakse tavaliselt [[Läänemere punane kvartsporfüür|läänemere punaseks kvartsporfüüriks]].
 
Siiski oli sellest kaevandusest juba varemgi porfüüri toodetud. Juba 1850 eKr olid [[Kreeta]]l [[Knossos|Knossose palees]] suured porfüürsambad.<ref>[http://www.themodernantiquarian.com/site/10854/knossos.html#fieldnotes Knossos: Fieldnotes] The Modern Antiquarian</ref>
 
 
Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse [[Qena]]sse (antiikajal Maximianopolis) viivat teed kirjeldas esimesena [[Strabon]], kes suri [[24]] pKr. [[Ptolemaios]] kandis selle [[2. sajand]]il ''Via Porphyrites''e ('Porfüüritee') nime all oma maailmakaardile ja selle nime all tuntakse seda tänapäevani. Porfüüritee äärde rajati mehitatud valvega [[kaev]]ud. [[Itaalia]]s seda kivimit looduslikult ei leidu, nii et kõik porfüürsambad [[Rooma]]s, imperaatorite [[büst]]ide porfüürtoogad ja [[Rooma panteon]]i porfüürpaneelid olid pärit samast kaevandusest.<ref name="Via Porphyrites" /> Porfüürist [[altar]]eid, [[vaas]]e ja [[purskkaev]]ubasseine hakati [[renessanss|renessansi]] ajal uuesti kasutama ja neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni [[Kiiev]]ist.<ref>"Archaeology". Arch.soton.ac.uk. 2012-09-25.</ref> Roomlased kasutasid porfüüri ka [[Liibanon]]is [[Heliopolis]]es oleva [[Baalbek]]i templi [[monoliit]]sete [[sammas]]te jaoks.
75 605

muudatust

Navigeerimismenüü