Omailm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. jaanuar 2019, kell 18:34

Omailm on organismi omakeskne maailm, st maailm nii, nagu organism seda tajub, lähtudes eristustest, mida see organism teeb. Eri liiki organismidel on samas keskkonnas erinevad (liigiomased) omailmad. See tuleneb nii eri liiki organismide erinevast eristusvõimest kui ka erinevatest individuaalsetest kogemustest.

Omailma (saksa Umwelt) mõiste võttis kasutusele Jakob von Uexküll. Kuna saksakeelses kasutuses tähistab sama sõna praegusajal ka keskkonda, tehakse omailmast kõnelemise korral täpsustus (kas märkides, et tegu on subjektiivse keskkonnaga, või tehes viite Uexküllile). Inglise keeles kasutatakse selle tähistamiseks sõna umwelt (mitmuses umwelten).

Näiteks keskkonnas on valguskiirgus väga erinevate lainepikkustega, kusjuures lainepikkuste jaotus on üle valguskiirguse spektri võrdlemisi pidev. Organismid võivad oma tajuelundite (silmade) kaudu jaotada valgusspektri kvalitatiivselt erinevaiks värvusteks, kusjuures eri organismid, eriti eri liigid, jaotavad valgusspektri värvusteks erinevalt. Koerad jaotavad valgusspektri vähemateks värvusteks kui inimene, linnud aga rohkemaks; näiteks teod ei erista värvusi üldse. Seega visuaalsed omailmad võivad olla värvilised, keskkonnas aga värvusi ei ole. Ka võib nähtav valgus eri liikidel haarata veidi erineva osa elektromagnetilise kiirguse spektrist.

Vaata ka

Kirjandus

Uexküll J. v. 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. Eesti Loodus 1–12. [järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite]

Välislingid

Omailm – John Deely
Omailm ja semiosfäär – Kalevi Kull
Pragmatism ja omailma-teooria – Aleksei Šarov

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Semiootika külgriba}}
-'''Omailm''' on [[organism]]i omakeskne maailm, st maailm nii, nagu organism seda tajub, lähtudes eristustest, mida see organism teeb. Erinevat [[liik (bioloogia)|liik]]i organismidel on samas [[keskkond (ökoloogia)|keskkonnas]] erinevad (liigiomased) omailmad. See tuleneb nii eri liiki organismide erinevast eristusvõimest kui erinevatest individuaalsetest kogemustest.
+'''Omailm''' on [[organism]]i omakeskne maailm, st maailm nii, nagu organism seda tajub, lähtudes eristustest, mida see organism teeb. Eri [[liik (bioloogia)|liik]]i organismidel on samas [[keskkond (ökoloogia)|keskkonnas]] erinevad (liigiomased) omailmad. See tuleneb nii eri liiki organismide erinevast eristusvõimest kui ka erinevatest individuaalsetest kogemustest.
 Omailma ([[saksa keel|saksa]] ''Umwelt'') mõiste võttis kasutusele [[Jakob von Uexküll]]. Kuna saksakeelses kasutuses tähistab sama sõna praegusajal ka keskkonda, tehakse omailmast kõnelemise korral täpsustus (kas märkides, et tegu on subjektiivse keskkonnaga, või tehes viite Uexküllile). Inglise keeles kasutatakse selle tähistamiseks sõna ''umwelt'' (mitmuses ''umwelten'').
-Näiteks keskkonnas on [[valgus]]kiirgus väga erinevate [[lainepikkus]]tega, kusjuures lainepikkuste jaotus on üle valguskiirguse spektri võrdlemisi pidev. Organismid võivad oma tajuorganite ([[silmad]]e) kaudu jaotada valgusspektri kvalitatiivselt erinevaiks [[värvus]]teks, kusjuures erinevad organismid, eriti erinevad liigid, jaotavad valgusspektri värvusteks erinevalt. [[Koer]]ad jaotavad valgusspektri vähemateks värvusteks kui [[inimene]], [[linnud]] aga rohkemaks; näiteks [[teod]] ei erista värvusi üldse. Seega visuaalsed omailmad võivad olla värvilised, keskkonnas aga värvusi ei ole. Ka võib [[nähtav valgus]] erinevatel liikidel haarata veidi erineva osa [[elektromagnetkiirgus|elektromagnetilise kiirguse]] spektrist.
+Näiteks keskkonnas on [[valgus]]kiirgus väga erinevate [[lainepikkus]]tega, kusjuures lainepikkuste jaotus on üle valguskiirguse spektri võrdlemisi pidev. Organismid võivad oma tajuelundite ([[silmad]]e) kaudu jaotada valgusspektri kvalitatiivselt erinevaiks [[värvus]]teks, kusjuures eri organismid, eriti eri liigid, jaotavad valgusspektri värvusteks erinevalt. [[Koer]]ad jaotavad valgusspektri vähemateks värvusteks kui [[inimene]], [[linnud]] aga rohkemaks; näiteks [[teod]] ei erista värvusi üldse. Seega visuaalsed omailmad võivad olla värvilised, keskkonnas aga värvusi ei ole. Ka võib [[nähtav valgus]] eri liikidel haarata veidi erineva osa [[elektromagnetkiirgus|elektromagnetilise kiirguse]] spektrist.
 ==Vaata ka==
-*[[funktsioonitsükkel]]
+* [[funktsioonitsükkel]]
-*[[keskkond (ökoloogia)|keskkond]]
+* [[keskkond (ökoloogia)|keskkond]]
 ==Kirjandus==
-*Uexküll J. v. 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. ''[[Eesti Loodus]]'' 1–12. [järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite]
+* Uexküll J. v. 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. ''[[Eesti Loodus]]'' 1–12. [järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite]
 ==Välislingid==
-*[http://web.archive.org/web/20060221134707/http://www.ut.ee/SOSE/deely.htm Omailm] – [[John Deely]]
+* [http://web.archive.org/web/20060221134707/http://www.ut.ee/SOSE/deely.htm Omailm] – [[John Deely]]
-*[http://www.zbi.ee/~kalevi/jesphohp.htm Omailm ja semiosfäär] – [[Kalevi Kull]]
+* [http://www.zbi.ee/~kalevi/jesphohp.htm Omailm ja semiosfäär] – [[Kalevi Kull]]
-*[http://www.ento.vt.edu/~sharov/biosem/txt/umwelt.html Pragmatism ja omailma-teooria] – [[Aleksei Šarov]]
+* [http://www.ento.vt.edu/~sharov/biosem/txt/umwelt.html Pragmatism ja omailma-teooria] – [[Aleksei Šarov]]
 [[Kategooria:Ökoloogia]]