Omailm

Allikas: Vikipeedia

Omailm on organismi omakeskne maailm, st maailm nii, nagu organism seda tajub, lähtudes eristustest, mida see organism teeb. Erinevat liiki organismidel on samas keskkonnas erinevad (liigiomased) omailmad. See tuleneb nii eri liiki organismide erinevast eristusvõimest kui erinevatest individuaalsetest kogemustest.

Omailma (saksa Umwelt) mõiste võttis kasutusele Jakob von Uexküll. Kuna saksakeelses kasutuses tähistab sama sõna praegusajal ka keskkonda, tehakse omailmast kõnelemise korral täpsustus (kas märkides, et tegu on subjektiivse keskkonnaga, või tehes viite Uexküllile). Inglise keeles kasutatakse selle tähistamiseks sõna umwelt (mitmuses umwelten).

Näiteks keskkonnas on valguskiirgus väga erinevate lainepikkustega, kusjuures lainepikkuste jaotus on üle valguskiirguse spektri võrdlemisi pidev. Organismid võivad oma tajuorganite (silmade) kaudu jaotada valgusspektri kvalitatiivselt erinevaiks värvusteks, kusjuures erinevad organismid, eriti erinevad liigid, jaotavad valgusspektri värvusteks erinevalt. Koerad jaotavad valgusspektri vähemateks värvusteks kui inimene, linnud aga rohkemaks; näiteks teod ei erista värvusi üldse. Seega visuaalsed omailmad võivad olla värvilised, keskkonnas aga värvusi ei ole. Ka võib nähtav valgus erinevatel liikidel haarata veidi erineva osa elektromagnetilise kiirguse spektrist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Uexküll J. v. 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. Eesti Loodus 1–12. [järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]