Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. detsember 2018, kell 18:10

Kavandatav Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel ühendaks Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja sealt edasi Kesk-Euroopa raudteevõrguga

Soome lahe alt kulgeva tunneli trassi alternatiivsed variandid

Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel on Soome lahe alla kavandatav raudtee tunnel, mis ühendaks Soome pealinna Helsingi Eesti pealinna Tallinnaga ning Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Tunneli pikkus sõltub sellest, mis tee valitaks ja ^[viide?]. Tunnel oleks valmimisel pikem kõigist praegu olemasolevatest merealustest tunnelitest.

Projekti seis

^[viide?] ning ^[viide?] Rahastust on taotletud Euroopa Liidu fondidest, aga sealt on saadud eitav vastus.^[viide?] Helsingi linnavalitsus on eitava vastuse põhjuseks pakkunud olukorda Eestis, kus Tallinna linnavalitsust ja riigi valitsust juhivad erinevad erakonnad, kes omavahel rivaalitsevad.^[viide?] Siiski on mõlemad linnavalitsused lubanud oma eelarvest projekti toetada.

Hind ja kasu

^[viide?]. Majanduslikku kasu peetakse märkimisväärseks, sest see suurendaks kahe linna vahelist liiklust ja muudaks linnad majanduslikult lähedasemaks (näitena on välja toodud Kopenhaageni ja Malmö vaheline ühendus).^[viide?] Geopoliitiliselt ühendaks tunnel kaks lähedast, aga omavahel merega eraldatud Euroopa regiooni ^[viide?] ja kaotaks vajaduse ühest riigist teise saamiseks reisida läbi Venemaa või kasutada õhu- või meretransporti.

Vaata ka

Viited

↑ Riigikogu toetusrühm arutas Tallinna-Helsingi püsiühenduse tulevikuplaane, 20.04.2017

Välislingid

"Martti Asunmaa". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 19.05.2018.
Äripäev, Tallinna-Helsingi tunnel
Yle
- 14.6.2017 klo 08:50, Jatkopala Tallinnan-risteilyysi: junalla kolmen maan halki neljässä tunnissa
- 9.10.2017 klo 11:35, Rautatie Norjasta Suomen kautta Tallinnaan olisi Venäjälle iso ongelma, arvioi amerikkalaistutkija
Julkaistu 25.11.2017 19:46 Suomen ja Viron välisen rautatietunnelin rakennustyöt saattavat alkaa jo ensi vuonna, mtv.fi

[1] Riigikogu toetusrühm arutas Tallinna-Helsingi püsiühenduse tulevikuplaane, 20.04.2017

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Vaidlustatud|kuu=detsember|aasta=2018}}
+{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}}
 [[File:RailBaltica.png|pisi|Kavandatav Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel ühendaks Soome raudteevõrgu tulevase [[Rail Baltic]]u kaudu Baltimaade ja sealt edasi Kesk-Euroopa raudteevõrguga]]
 [[File:Helsinki-tallinna.JPG|pisi|Soome lahe alt kulgeva tunneli trassi alternatiivsed variandid]]
-'''Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel''' on [[Soome laht|Soome lahe]] alla kavandatav [[raudtee]][[tunnel]], mis ühendaks [[Soome]] pealinna [[Helsingi]]  [[Eesti]] [[pealinn]]a [[Tallinn]]aga ning Soome raudteevõrgu tulevase [[Rail Baltic]]u kaudu [[Baltimaad]]e ja [[Kesk-Euroopa]] raudteevõrguga. Tunneli pikkus sõltub sellest, mis tee valitaks ja {{Kas|lühimaks distantsiks on pakutud 50 [[kilomeeter|kilomeetrit]]}}. Tunnel oleks valmimisel pikem kõigist praegu olemasolevatest merealustest tunnelitest.
+'''Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel''' on [[Soome laht|Soome lahe]] alla kavandatav [[raudtee]][[tunnel]], mis ühendaks [[Soome]] pealinna [[Helsingi]]  [[Eesti]] [[pealinn]]a [[Tallinn]]aga ning Soome raudteevõrgu tulevase [[Rail Baltic]]u kaudu [[Baltimaad]]e ja [[Kesk-Euroopa]] raudteevõrguga. Tunneli pikkus sõltub sellest, mis tee valitaks ja {{lisa viide|lühimaks distantsiks on pakutud 50 [[kilomeeter|kilomeetrit]]}}. Tunnel oleks valmimisel pikem kõigist praegu olemasolevatest merealustest tunnelitest.
 ==Projekti seis==
-{{Kas|Projekti suurimad pooldajad on hetkel mõlema linna linnapead}}{{lisa viide}} ning {{Kas|ei Soome ega Eesti ministeeriumid pole sellest huvitatud.}} Rahastust on taotletud Euroopa Liidu fondidest, aga sealt on saadud eitav vastus.{{lisa viide}} Helsingi linnavalitsus on eitava vastuse põhjuseks pakkunud olukorda Eestis{{lisa viide}}, {{kas|kus Tallinna linnavalitsust ja riigi valitsust juhivad erinevad erakonnad}}, kes omavahel rivaalitsevad. Siiski on mõlemad linnavalitsused lubanud oma eelarvest projekti toetada.
+{{lisa viide|Projekti suurimad pooldajad on hetkel mõlema linna linnapead}} ning {{lisa viide|ei Soome ega Eesti ministeeriumid pole sellest huvitatud.}} Rahastust on taotletud Euroopa Liidu fondidest, aga sealt on saadud eitav vastus.{{lisa viide}} Helsingi linnavalitsus on eitava vastuse põhjuseks pakkunud olukorda Eestis, kus Tallinna linnavalitsust ja riigi valitsust juhivad erinevad erakonnad, kes omavahel rivaalitsevad.{{lisa viide}} Siiski on mõlemad linnavalitsused lubanud oma eelarvest projekti toetada.
 ==Hind ja kasu==
-{{Kas|Hinnangud tunneli hinnale on vahemikus 7 kuni 16 miljardit [[euro]]t}} .{{lisa viide}} {{Kas|Majanduslikku kasu peetakse märkimisväärseks}}, sest see suurendaks kahe linna vahelist liiklust ja muudaks linnad majanduslikult lähedasemaks (Näitena on välja toodud [[Kopenhaagen]]i ja [[Malmö]]  [[Sundi sild|vaheline ühendus]]). Geopoliitiliselt ühendaks tunnel kaks lähedast, aga omavahel merega eraldatud [[Euroopa]] regiooni {{Kas|loodussõbralikul viisil}} ja {{Kas|kaotaks vajaduse ühest riigist teise saamiseks reisida läbi [[Venemaa]]}} või kasutada õhu- või meretransporti.
+{{lisa viide|Hinnangud tunneli hinnale on vahemikus 7 kuni 16 miljardit [[euro]]t}}. Majanduslikku kasu peetakse märkimisväärseks, sest see suurendaks kahe linna vahelist liiklust ja muudaks linnad majanduslikult lähedasemaks (näitena on välja toodud [[Kopenhaagen]]i ja [[Malmö]] [[Sundi sild|vaheline ühendus]]).{{lisa viide}} Geopoliitiliselt ühendaks tunnel kaks lähedast, aga omavahel merega eraldatud [[Euroopa]] regiooni {{lisa viide|loodussõbralikul viisil}} ja kaotaks vajaduse ühest riigist teise saamiseks reisida läbi [[Venemaa]] või kasutada õhu- või meretransporti.
 == Vaata ka ==