Mine sisu juurde

Arutelu:Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Seda artiklit on raske leida. Andres (arutelu) 15. detsember 2014, kell 14:27 (EET)[vasta]

Kas viimane parandus on õige? Andres (arutelu) 3. september 2015, kell 15:48 (EEST)[vasta]

Praegu on ju tegemist fiktiivse rajatisega, mis on jutus jutustatud ja laulustki lauldud (JMKE "Eesti-Soome toru"), aga päriselus olemas ei ole. Seega "Kategooria:Väljamõeldud ehitis". Mis sellele Andresele jälle ei meeldi? --85.253.64.147 27. detsember 2017, kell 03:00 (EET)[vasta]

Kategooria on mõeldud kirjandus- vms teostes esinevaid fiktsionaalsete ehitiste jaoks. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 15:02 (EET)[vasta]
Ei kavand ega teostamata kavand pole fiktsioonid, kui pole just kindlaid tõendeid, et tegemist on ainult ja üksnes petuskeemiga ja mõtte autorid pole kunagi seda realiseerida tahtnud. Isegi Lõunamere kompanii puhul ei saa ettevõtet fiktiivseks nimetada, sest neil jõudsid ka reaalselt kolm-neli kaubalaeva oma lastiga kuhugi sadamasse, olgugi et see tõi kaasa üksnes kahjumit. - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 17:55 (EET)[vasta]

See artikkel räägib olematust asjast (luuludest), sisaldades oma väikse mahu juures mitmeid valesid. Mõistlik oleks see üldse maha kustutada. --80.235.107.168 6. detsember 2018, kell 02:07 (EET)[vasta]

Artikkel ei pea olema reaalselt eksisteerivast asjast. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. detsember 2018, kell 13:12 (EET)[vasta]
Valed andmed saab allikatele viidates parandada. Mis on valesti? Ei poolda kustutamist. Niisuguse loogika järgi tuleks kustutada kõik interviki 16 selleteemalist artiklit. Ursus scribens (arutelu) 6. detsember 2018, kell 14:14 (EET)[vasta]
Praktilisellt kõik on valesti. Kui Wikipeediasse ei kõlvanud ohtralt viidetega varustatud artikkel "Elektrooilise hääletamise kriitika", siis see artikkel ammugi ei tohiks siin eksisteerida. Täiesti erapoolik ja valeväidetest kubisev tekst!--80.235.107.168 6. detsember 2018, kell 19:11 (EET)[vasta]
Ära pööra tähelepanu, see anonüüm jaurabki kõikjal täiesti seosetult. Sirvi natuke ta varasemaid sõnavõtte ja autori määratleb enda tõsiseltvõetavuse ise. --Ehitaja (arutelu) 15. detsember 2018, kell 13:52 (EET)[vasta]
Kaasautorite halvustamine peaks siin olema reeglitevastane.--80.235.107.168 16. detsember 2018, kell 15:43 (EET)[vasta]

Põhjendamatu teisaldamine

[muuda lähteteksti]

Eesti viki teema pole tunneli lähtumine Helsingist, Eesti poolt lähtub tunnel ikka Tallinnast. Samuti kui meil on Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Stockholmi laevaliin. Mis siis, kui soome ja rootsi viki poolt vaadates oleks vastupidi. Ssgreporter (arutelu) 8. detsember 2018, kell 00:43 (EET)[vasta]

Mulle tundub, et selle tunneli tõeline tähtsus ja tähendus ilmnebki Soome poolt vaadatuna. See ei ole kõigest kaht linna, Tallinna ja Helsingit ühendav raudteetunnel, vaid Soome raudteevõrku tulevase Rail Balticu kaudu Kesk-Euroopa raudteevõrguga ühendav tunnel. Soomlased on sellele vastavalt ka suuremat huvi ilmutanud. Ursus scribens (arutelu) 8. detsember 2018, kell 02:31 (EET)  [vasta]
See ei puutu asjasse. Tallinna-Stockholmi liini alustas samuti Rootsi laev, aga sellegipoolest oli see siitpoolt, s.t Eestist vaadates Tallinna-Stockholmi liin. Eesti vikis on tähtsam, mis siinpool lahte. See ei sega meid kirjeldamast, mis sealpool sünnib ja mis seal oluline on. Ssgreporter (arutelu) 9. detsember 2018, kell 01:09 (EET)[vasta]
parandasin. suwa 9. detsember 2018, kell 12:29 (EET)[vasta]

Soome raudteevõrgu Euroopa raudteevõrguga ühendamisest

[muuda lähteteksti]

Soome raudteevõrk on osa Euroopa raudteevõrgust ja see on Euroopa ülejäänud raudteevõrguga juba ammu ühendatud, seega ei saa see hüpoteetiline tunnel, mida tõenäoliselt lähima 100 aasta jooksul ei tule, Soome raudteevõrku Euroopa omaga ühendama hakata. See paaniliselt kaitstav ühendamise väide artiklis on otsene valetamine. --80.235.107.168 16. detsember 2018, kell 19:00 (EET)[vasta]

Siis sõnastust täpsustada. Andres (arutelu) 17. detsember 2018, kell 12:12 (EET)[vasta]
Sõnastusega on kõik korras. Jutt on Soome raudteevõrgu ühendamisest tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja sealt edasi Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Artiklis polegi väidetud, et Soome raudteevõrk ei ole Euroopa raudteevõrguga ühendatud. Kuid sel puudub strateegilise tähtsusega otseühendus Baltimaade raudteevõrguga. Ursus scribens (arutelu) 17. detsember 2018, kell 12:58 (EET)[vasta]
Kas mõni autoriteetne allikas ka selle "strateegilise otseühenduse" kohta on? Või on tegemist originaaluurimusega?--91.129.106.99 18. detsember 2018, kell 18:23 (EET)[vasta]
Siinsamas välislinkide all Paul Goble'i intervjuu YLE-le.:) Ursus scribens (arutelu) 19. detsember 2018, kell 09:53 (EET)[vasta]
Mis raudtee-ekspert see Paul Goble ka on? Tausta poolest pigem propagandasõdur. --91.129.106.99 24. detsember 2018, kell 07:31 (EET)[vasta]
Paul Goble on geopoliitika ekspert. 2001:7D0:87CA:9180:2D09:4F2C:8A8F:923 24. detsember 2018, kell 15:26 (EET)[vasta]
No ma ju seda kirjutasingi. Nagu sõdurid jagunevad kitsama spetsialiseerumise järgi kuulipilduriteks, sapöörideks, luurajateks jne, jagunevad propagandasõdurid geopoliitika ekspertideks, sotsiaalteadlasteks, jne--91.129.106.99 25. detsember 2018, kell 08:52 (EET)[vasta]

Realistlik hinnang

[muuda lähteteksti]

Idee selle tunneli võimalikkusest tuleneb arvatavasti sellest, et Eurotunnel oli võimalik (maksis umbes 5 miljardit eurot, mis nüüd vastab umbes 12 miljardile eurole). Kuid merepõhi La Manche'i väina all on kriidist. Soome lahe all on pool merepõhja paekivist ja pool graniidist, seal sellist tunnelipuurimismasinat nagu Eurotunneli ehitamisel, ei saa kasutada. Ka ankurtunneli tehnoloogia nõuab arvatavasti palju pehmemat kivi. Kasutada tuleb arvatavasti lõhkamist, ja see on arvatavasti palju kordi kallim. Mistõttu võib arvata, et see plaan on üldse ebareaalne. Eiusmod (arutelu) 4. märts 2025, kell 01:02 (EET)[vasta]

Selle üle ei ole mõtet siin spekuleerida. Tuleb leida usaldusväärne allikas või kui allikat ei leidu, siis võtta see viiteta väide artiklist välja. Pikne 7. märts 2025, kell 20:20 (EET)[vasta]
Ma ei ole midagi artiklisse kirjutanud, see on minu isiklik arvamus. Eiusmod (arutelu) 11. märts 2025, kell 20:23 (EET)[vasta]
Nojah, aga Vikipeedia artikli arutelu ei ole mõeldud selleks, et artikli teema kohta muuseas arvamust avaldada. Vt Vikipeedia:Arutelulehekülg#Arutelulehtede kasutamine. Pikne 15. märts 2025, kell 16:52 (EET)[vasta]
Oh jah, väga ulatuslikke sõnavabaduse piiranguid on seatud. Ja need ei ole minu arvates isegi vajalikud, kui arutatakse artikli teemal. Sellise arutelu tulemuseks võivad olla artikli muudatused, ja võivad ka mitte olla, keegi ei oska täpselt öelda, ja raudraskete reeglitega seda ka ette määrata ei saa. Lihtsalt välistatakse ette midagi mille tulemuseks oleks võibolla ükskord olnud artikli parandamine. Ma pean siin järgima reegleid, kuid ma ei pea seda reeglit üldse õigeks. Suu kleebiti teibiga kinni, miks ma tahan siin üldse olla, ma olen väga palju lisanud Vikipeediale, sest ma hoolin inimestest, et nad teaksid asju mida varem üldse ei olnud kirjutatud. Tundub nagu mingisugune järjekordne ahne lihtsustamine, kus millegi olulisega ei arvestata, tüüpiline viis lihtsaks juhtimiseks, ükskõik kuhu see viib. Eiusmod (arutelu) 15. märts 2025, kell 19:07 (EET)[vasta]
Vikipeedia on kindla eesmärgi ja ülesandega veebileht, mille kaudu just nimelt saab inimestest hoolida ja neid informeerida autoriteetsetes allikates vastava teema kohta toodud asjadest. Lihtsalt ülaltoodud arutelu ei tundunud rääkivat sellest, kuidas autoriteetsete allikate valguses artiklit parandada, vaid vikipedisti oma mõttekäik ehk nn originaaluurimus, mis tõepoolest Vikipeediasse ei sobi, sest sellega pole siin midagi peale hakata (või kui sa arvad, et ikkagi on peale hakata, siis tuleks selgitada, mida me nüüd konkreetselt tegema peaks). Ei maksa seda isiklikult võtta - samamoodi ei sobi siia ka Pikse või minu algupärased ideed :) Minnekon (arutelu) 15. märts 2025, kell 21:35 (EET)[vasta]
On siis täiesti kindel et neid viiteid on võimatu leida, on see kindel et neid kuskil ei ole, on see otsustatud? Siin olen mina sihtmärk, mitte keegi teine, miks ma ei peaks seda isiklikult võtma? Oleks kena kui inimesed räägiksid, kuid see siin on ainus rääkimine mida ma näinud olen. Eiusmod (arutelu) 15. märts 2025, kell 21:39 (EET)[vasta]

Mulle tundub, et ka originaalsest mõttekäigust võib artikli arendamisel kasu olla.

Peale selle, üks arutelulehe reegel on: ole uute kasutajate vastu sõbralik. --Andres (arutelu) 15. märts 2025, kell 22:26 (EET)[vasta]

Võib, aga sellise kavaldamise ja mingite mängude mängimise asemel võiksime samas siiski proovida jääda mõistlikkuse piiridesse. Ma olen enne juba mitmes kohas püüdnud samale kasutajale arutelulehtede otstarvet selgitada. Pikne 15. märts 2025, kell 22:58 (EET)[vasta]
Ainult ühes kohas, kus mingit arutelu ei olnud, minu postitus kustutati lihtsalt ära. Eiusmod (arutelu) 15. märts 2025, kell 23:11 (EET)[vasta]