Tartu Ülikooli peahoone: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib ülikooli peahoonest Tartus; samanimelise litograafia kohta vaata [[Tartu ülikooli peahoone (litograafia)]]}}
{{See artikkel|räägib ülikooli peahoonest Tartus; samanimelise litograafia kohta vaata [[Tartu ülikooli peahoone (litograafia)]]}}



[[Pilt:Tartu Ülikooli peahoone 2012.jpg|pisi|Tartu Ülikooli peahoone]]
[[Pilt:Tartu Ülikooli peahoone 2012.jpg|pisi|Tartu Ülikooli peahoone]]
'''Tartu Ülikooli peahoone''' asub [[Tartu]] kesklinnas aadressil [[Ülikooli tänav]] 18. See on üks silmapaistvamaid [[Klassitsism|klassitsistliku]] [[arhitektuur]]i näiteid [[Eesti]]s.{{lisa viide}}
'''Tartu Ülikooli peahoone''' asub [[Tartu]] kesklinnas aadressil [[Ülikooli tänav]] 18. See on üks silmapaistvamaid [[Klassitsism|klassitsistliku]] [[arhitektuur]]i näiteid [[Eesti]]s.{{lisa viide}}


Traditsiooniliselt on peahoones asunud [[rektoraat]] jt administratiivfunktsioonid ning humanitaarteaduskonnad. Viimastel aastakümnetel on TÜ peahoones tegutsenud eesti jt filoloogid, õigusteadlased, ajakirjandusõpe ning tänini peahoone põhiosa põhjaotsa kõrgemail korruseil töötav [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]]. Rektoraat paikneb tänapäeval hoone lõunatiivas. Viimasel kümnendil on õppetegevus liikunud üha enam ülikooli teistesse hoonetesse, andes peahoones maad ülikooli administratsioonile.
Traditsiooniliselt on peahoones asunud [[rektoraat]] ja muud administratiivüksused ja humanitaarteaduskonnad. Viimastel aastakümnetel on TÜ peahoones tegutsenud eesti jt filoloogid, õigusteadlased, ajakirjandusõpe ning tänini peahoone põhiosa põhjaotsa kõrgemail korruseil töötav [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]]. Rektoraat paikneb tänapäeval hoone lõunatiivas. Viimasel kümnendil on õppetegevus hajutatud üha enam ülikooli teistesse hoonetesse, andes peahoones maad ülikooli administratsioonile.


Tartu Ülikooli peahoone aulas toimuvad traditsiooniliselt ülikooli aktused, samuti on see esinduslik kontserdipaik.
Tartu Ülikooli peahoone aulas toimuvad traditsiooniliselt ülikooli aktused, samuti on see esinduslik kontserdipaik.
24. rida: 23. rida:
Ülikooli peahoone on rajatud endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]]u varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati [[Rahvaste mälestussammas|Rahvaste monument]].
Ülikooli peahoone on rajatud endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]]u varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati [[Rahvaste mälestussammas|Rahvaste monument]].


[[2010]]. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>. Leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda.
[[2010]]. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja [[Tartu Ülikooli vana keemiahoone]] vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog [[Martin Malve]] usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve [[Jakobi tänav]] on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur [[Heiki Valk]] on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi<ref>Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=300206 "Arheoloogid leidsid hulga luustikke"] Postimees, 16. august 2010</ref>. Leiti ka üks [[Rootsi aeg]]a kuuluv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi [[garnison]]i pühakoda.


==Mälestustahvlid ja monumendid==
==Mälestustahvlid ja monumendid==
43. rida: 42. rida:
</gallery>
</gallery>


==Pildimaterjal==
==Pildid==
<gallery>
<gallery>
Pilt:Tartu ylikooli 375.jpg|Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks.
Pilt:Tartu ylikooli 375.jpg|Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks
Pilt:Tartu Ülikooli peahoone 2014-12.JPG|Tartu Ülikooli peahoone detsembris 2014
Pilt:Tartu Ülikooli peahoone 2014-12.JPG|Tartu Ülikooli peahoone detsembris 2014
Pilt:Gustav II Adolfi monument Tartu Ülikooli peahoone taguses pargis, 20. september 2011.jpg|Gustav II Adolfi monument peahoone taga.
Pilt:Gustav II Adolfi monument Tartu Ülikooli peahoone taguses pargis, 20. september 2011.jpg|Gustav II Adolfi monument peahoone taga
TÜ kunstimuuseum, sinine saal.JPG|Peahoones asub ka [[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]]
TÜ kunstimuuseum, sinine saal.JPG|Peahoones asub ka [[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]]
Tartu ülikooli peahoone aula.jpg|Peahoone aula
Tartu ülikooli peahoone aula.jpg|Peahoone aula

Redaktsioon: 6. oktoober 2018, kell 10:14

 See artikkel räägib ülikooli peahoonest Tartus; samanimelise litograafia kohta vaata Tartu ülikooli peahoone (litograafia)
Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.[viide?]

Traditsiooniliselt on peahoones asunud rektoraat ja muud administratiivüksused ja humanitaarteaduskonnad. Viimastel aastakümnetel on TÜ peahoones tegutsenud eesti jt filoloogid, õigusteadlased, ajakirjandusõpe ning tänini peahoone põhiosa põhjaotsa kõrgemail korruseil töötav usuteaduskond. Rektoraat paikneb tänapäeval hoone lõunatiivas. Viimasel kümnendil on õppetegevus hajutatud üha enam ülikooli teistesse hoonetesse, andes peahoones maad ülikooli administratsioonile.

Tartu Ülikooli peahoone aulas toimuvad traditsiooniliselt ülikooli aktused, samuti on see esinduslik kontserdipaik.

1997. aastani tegutses peahoone keldris kohvik Sophokles.

Ajalugu

TÜ peahoone põleng

Hoone on ehitatud 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi.

Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809.[viide?] Hiljem lisati tiibhooned (1856–59) ja ülikooli kirik.

Ööl vastu 21. detsembrit 1965 oli peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimise käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati 1. septembriks 1966, aula aga 28. aprilliks 1967[1].

Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 uuendati hoone katust, pööningut ja välispiirdeid.

Arheoloogilised uuringud

Ülikooli peahoone on rajatud endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati Rahvaste monument.

2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi[2]. Leiti ka üks Rootsi aega kuuluv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi garnisoni pühakoda.

Mälestustahvlid ja monumendid

Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel.

Ülikooli peahoone põhjatiiva otsaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik Wilhelm Ostwaldile. Lõunatiiva otsaseinale paigaldas Poola suursaatkond Tallinnas 3. mail 2005 mälestustahvli Poola-Leedu kuningale Stefan Batoryle, kes 1583. aastal andis Tartu linnale selle praegused lipuvärvid ning rajas ülikooli eelkäija, Tartu jesuiitide gümnaasiumi. Peahoone taguses väikses pargis Kuningaplatsil seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi monument, mis on sõjaeelse skulptuuri vähendatud koopia.

Peahoone vasemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele Tartu Ülikoolis eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele Nikolai Maimule, Ants Piibule ja Jüri Uluotsale.

9. aprillil 2012 avati peahoones mälestustahvel Ferenc Lisztile, kes andis aulas täpselt 170 aastat varem (1842) kaks kontserti.

Auditooriumile nr 139 on antud Johannes Voldemar Veski nimi.

Ülikooli peahoone kunstis

Pildid

  • Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks
    Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks
  • Tartu Ülikooli peahoone detsembris 2014
    Tartu Ülikooli peahoone detsembris 2014
  • Gustav II Adolfi monument peahoone taga
    Gustav II Adolfi monument peahoone taga
  • Peahoones asub ka Tartu Ülikooli Kunstimuuseum
    Peahoones asub ka Tartu Ülikooli Kunstimuuseum
  • Peahoone aula
    Peahoone aula
  • Lõunapoolne tiibhoone
    Lõunapoolne tiibhoone
  • Peatrepp
    Peatrepp
  • Portikus
    Portikus

Viited

  1. ↑ Ando Leps. Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust. Kultuur ja Elu
  2. ↑ Jüri Saar, "Arheoloogid leidsid hulga luustikke" Postimees, 16. august 2010

Kirjandus

  • Niina Raid "Tartu Ülikooli peahoone" Tartu: AS RAHKOI, 1993

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_Ülikooli_peahoone&oldid=5112147"