Erinevus lehekülje "Valgustusfilosoofia" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
kriipsud
P (Tühistati kasutaja 193.40.178.190 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 88.196.8.98.)
P (kriipsud)
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
'''Valgustusfilosoofia''' on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. Nimetus pärineb [[Immanuel Kant]]<nowiki/>ilt. Valgustusfilosoofia tõi kaasa tööstusliku pöörde, revolutsioonid, kodanluse esiletõusu ja loodusteaduste ning tehnika arengu. Tähtsamad valgustusfilosoofid olid [[David Hume]], [[Jean-Jacques Rousseau]], [[Voltaire]], [[Denis Diderot]] ja nad elasid valgustusajastul (1680-17801680–1780).
 
 
== Valgustusfilosoofia põhimõtted ==
 
* Inimene on olemuselt arukas ja hea.
* Üldine optimism ja usk ühiskonna arengusse ehk progressi.
Valgustusfilosoofia kujunes valgustusideoloogiaks ([[humanism]], [[ratsionalism]], [[empirism]]) ja need on ka eraldi käsitletavad.
# Kõigi hinnangute peamine alus on inimmõistus. Sündis [[ratsionalism]], mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine.
# Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimese tähtsustamise, [[humanism]]<nowiki/>gaiga astuti kiriku vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest.
# Eraomandi kaitse (algselt feodaalse vägivalla vastu).
 
== Uus mõtlemine Inglismaal ([[empirism]]) ==
[[Thomas Hobbes]] (1588-16791588–1679): Sünnilt on kõik inimesed võrdsed; ühiskondlik leping, andis võimu valitsejale – kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. [[Materialism]]<nowiki/>i rajaja.
 
[[John Locke]] (1632-17041632–1704): Riigi ja valitsuse ülesanne on omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Vabadus tähendab ka täielikku usuvabadust.
 
== Uus mõtlemine Prantsusmaal ==
[[René Descartes]] (1596-16501596–1650). [[Ratsionalism|Ratsionalismi]] rajaja.
 
François Marie Arouet (1694-17781694–1778), varjunimi [[Voltaire]]. Voltaire’i filosoofilises tegevuses kõige tähtsam on absolutistliku roomakatoliku kiriku, usulise sallimatuse ja fanatismi kritiseerimine. Valgustus tähendab vaimuvabadust ja võitlust kiriku preestrite vastu, kes püüavad takistada uue maailmapildi levimist. Sallivus on eeldus sõnavabadusele. 
 
Charles Loui de [[Montesquieu]] (1689-17551689–1755).
 
[[Jean Jacques Rousseau]] (1712-17781712–1778).
 
[[Denis Diderot]] ja [[entsüklopedistid]]. Nn entsüklopedistid olid vaenulikud kiriku suhtes.
 
== Uus mõtlemine Saksamaal ==
Saksa valgustusfilosoofid polnud vaenulikud kiriku suhtes, sest saksa valgustusliikumine lähtus osaliselt luterlikust kirikust, [[pietism]]<nowiki/>ist.
 
[[Gottfried Wilhelm Leibniz]] (1646-17161646–1716). [[Ratsionalism]].
 
[[Johann Gottfried von Herder]] (1744-18031744–1803).
 
[[Immanuel Kant]] (1724-18041724–1804). Teadus on võti kogemusmaailma mõistmiseks. Kõlblus on alus religioonile ja mida ei saa mõistuse ega teaduse väidetega tõestada.
 
[[Immanuel Kant]] (1724-1804). Teadus on võti kogemusmaailma mõistmiseks. Kõlblus on alus religioonile ja mida ei saa mõistuse ega teaduse väidetega tõestada.
==Vaata ka==
*[[Humanism]]
*[[Valgustusajastu]]
*[[Valgustuse projekt]]
 
[[Kategooria:Filosoofia]]
129 088

muudatust

Navigeerimismenüü